Sügis seab fookusesse autode tuled

17. september 2012 PEETER LILLEVÄLI

Iga kord pärast lambipirnide vahetust tuleks ka tuled uuesti reguleerida.

Eelmised viis kuud olid enamiku juhtide jaoks aeg, mil autotuled pidid põlema ainult selleks, et teised liiklejad autot näeksid. Ent septembris on saabunud aeg, mil tulede igakülgsest korrasolekust sõltub, kas juht ise näeb, kuhu ta sõidab, ja väldib otsasõite. Ülevaatuspunktide ja politsei hinnangul on väga palju autosid, millel on hulganisti puudusi.

Kõige lihtsamal juhul lihtsalt mõni tuli ei põle, kuna pirn on läbi põlenud. Autode esilaternates kasutatakse mitut tüüpi pirne ja nendest odavamate hinnad algavad umbes kolmest eurost pirni eest. Kuid ksenoonpirn võib maksta ka mitusada eurot.

Müüakse ka mitmesuguseid parandatud valgusomadustega pirne, mis on sama võimsad, aga loomulikult on nad kallimad ja tihtipeale võivad varem läbi põleda. Edevatele inimestele pakutakse selliseid pirne, mille valgus ei ole harjumuspäraselt valge.

Eriti populaarsed on ksenoontulede sinakat valgust imiteerivad pirnid noorte hulgas. Iseasi, kas keegi usub ka, et vanale autole on tegelikult ülikallid ja suure valgusviljakusega tuled paigaldatud.

Samas pakutakse poodides ka selliseid lambipirne, mille suurem valgusviljakus on saavutatud rohkem voolu kasutades, mitte lambi enda ehitust täiustades.

“Eks mõningates töötuledes on õigustatud suurema võimusega tuled, näiteks sajavatised, kuid mitte autolaternates,” öeldakse Agdeck-Auto poes. Arvestatust rohkem voolu võtvad pirnid tekitavad ka enam soojust ja seetõttu nende laternaklaasid sulavad, reflektori peegelduskiht koorub ja plastikust pesad põlevad ära. Sel juhul tuleb osta uus latern, tänapäevased mudelispetsiifilised laternad maksavad sadu eurosid.

Vahetus on käkitegu või peavalu

Auto pirnivahetus ei ole aga tihtilugu eriti lihtne protseduur. “Koos reguleerimisega võib minna kümme minutit või peaaegu kaks tundi isegi ühe automargi eri mudelite puhul. Mõnel autol pääseb pirni vahetama väga lihtsalt, kuid teisel tuleb demonteerida terve latern või isegi kaitseraud. Ja seetõttu sõltub pirnivahetuse hind konkreetsest mudelist,” ütleb Moller Auto Viru hooldusnõudnik Mallor Vildak.

On olemas isegi selliseid automudeleid, mille esitule pirni vahetuseks tuleb auto ratas alt võtta ja logar lahti päästa. Uued euroeeskirjad sätestavad küll, et pirnivahetus peaks olema igale inimesele jõukohane, kuid on lahti seletamata jäetud, mida see tähendab. Samas on enamik praegu kasutatavaid autosid veel paar aastakümmet teedel ja autod on projekteeritud ning toodetud enne uusi nõudeid. Praegu panustavad tootjad voolusäästlikesse LED tuledesse, mis peaksid arendajate sõnul vastu kogu auto eluaja.

Kindlasti tuleb pärast pirnivahetust tuled uuesti reguleerida. Kuna autotuled peavad korralikult näitama valgust kümnete ja sadade meetrite kaugusele, siis tähendab see, et millimeetrine ebatäpsus pirnipaigalduses muutub mitmemeetriseks veaks nende töökauguses.

Ülevaatuspunktide ja remonditöökodade sõnul on probleem, et avarii teinud autodel pole tihti kere korralikult taastatud ja seetõttu ei ole võimalik tulesid reguleerida. Nii et kindlasti peaks kasutatud autot ostes või esiosa remontides tähelepanu pöörama sellele, et töö oleks tehtud nõuetekohaselt, mitte lihtsalt välist ilu silmas pidades.

Ülevaatuspunktide sõnul kohtab vahel ka remonditud autodel esitulesid, mis on mõeldud vasakpoolseks liikluseks ja seetõttu jätavad teeserva hämarusse ning pimestavad vastutulijaid. Selliseid esitulesid meie registris olevatel autodel olla ei tohi. Aga nii mõnigi autoärikas – enamasti leedulane – ostab suurema kasumi nimel varuosadeks avariilisi autosid Suurbritanniast, kus autod on odavamad, ja võtab neilt vajalikke detaile. Kahjuks ka esitulesid.

“Tihtilugu vahetatakse pirnidest ainult see, mis on läbi põlenud. Tegelikult oleks soovitav esilaternas mõlemad pirnid korraga vahetada, kuna vanemad pirnid tuhmuvad ja nende valgusviljakus on väiksem,” ütleb Mallor Vildak. Läbipõlenud ksenoontulesid küll vahetatakse, kuid tegelikult väheneb nende valgusviljakus kolme-nelja aastaga sedavõrd, et profülaktika pärast peaks tulesid vahetama ka siis, kui esmapilgul tundub kõik korras olevat.

“Ksenoontulede puhul meie hinnatundlik autoomanik puhib ja kirub, kui saab teada, mis läbipõlenud pirni asendus  maksab. Aga pääsu tal ju pole. Seda, et keegi profülaktiliselt väsinud ksenoonpirnid ära vahetab, tuleb ette üliharva,” kinnitab Marek Pahhomov Mariine Auto Jõhvi esindusest.

Plastlaternad vananevad samuti

Tuhmunud tuuleklaasid on üks põhjus, miks auto tuled korralikult ei näita. Tänapäeval kasutatakse tulede materjalina enamasti plastikut, mis on palju pehmem kui kunagine klaas. Ent eessõitja rataste alt paiskuv liiv ja tolm kraabivad tuleklaasi. Samuti ei tohiks laternat kunagi puhastada lihtsalt lapiga pühkides, vaid tuleks pesta vee ja svammiga.

“Ajutiselt saab tuhmunud klaasi kirkamaks seda poleerides, kuid seda rõõmu ei ole kauaks, kuna latern tuhmub taas üpris kiiresti. Mõnikord kaetakse laternad töökodades UV-valguse toimel kõvastuva ülitugeva lakiga, kuid see kipub hiljem kollakaks tõmbuma. Meie oleme soovitanud laternaklaase vahatada samamoodi nagu autot. Nii eraldub mustus juba vihmasajus sõites ja klaasi kriibitakse vähem. Esilaternat vahetada autoomanikud ei taha, kuna see on kallis lõbu ja ikka püütakse viimase võimaluseni kulutusi vältida,” ütleb Marek Pahhomov.

Politsei ei plaani tulesid eraldi kontrollima hakata, kuna üldiselt on olukord üpris hea.

“Jah, on läbipõlenud pirne ja autoomanikel tasuks meeles pidada, et enne iga sõitu peab juht kontrollima sõiduki tehnoseisundit. Sealhulgas ka tulesid,” ütleb Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus.

Siiski pöörab politsei muude tööde kõrval tähelepanu ka tulede korrasolekule. “Praegu pole pimedat aega veel palju ja enamik juhte saavad päevavalgel oma sõidud tehtud. Seetõttu ei oska öelda, millega juhid tulesid kasutades sel hooajal kõige enam patustavad. Varasemad aastad on näidanud, et kõige enam kiputakse kasutama pimedas lähi- ja udutulesid samal ajal. Jah, auto nina ees on siis hästi valge, aga silm harjub eredama valgusega ja halvemini nähakse kaugemale, mis oleks esmatähtis liiklusohutuse seisukohast,” ütleb Heiki Lindus.