Esimesse klassi läheb koolijütse mullusest enam

26. august 2012 GERLI ROMANOVITŠ

Kui eelmisel aastal läks Ida-Virumaal esimesse klassi 1423 last, siis tänavu on see number enam kui saja lapse võrra suurem. Pildil on eelmisel aastal Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi esimesse klassi läinud lapsed.

Sellel aastal kasvas esimesse klassi minejate arv maakonnas enam kui saja lapse võrra ja koolid võivad rõõmustada veel paar aastat: majanduse tõusuajal kerkinud iive tähendab rohkemaid koolilapsi nii sellel kui ka järgneval paaril aastal. 

Kui eelmisel aastal läks Ida-Virumaal esimesse klassi 1423 last, siis sellel aastal astub esimest korda üle kooli läve 1539 last. Andmed pole veel päris lõplikud ja saavad kinnituse oktoobri alguseks, kuid numbrid näitavad, et tõus on igal juhul olemas ning klassikomplekte avatakse tavapärasest rohkem. Statistika näitab, et tõusutrend veel lähima paari aasta jooksul langusele ei lähe ning esimesed klassid täituvad kenasti veel vähemalt paar järgmist aastat.

Mitu paralleeli

Kui eelmisel aastal alustas Jõhvi gümnaasimis kaks esimest klassi, siis sellel aastal on neid lausa kolm. Kaks klassikomplekti alustab aga ka Toilas, kus seda pole juhtunud juba tükk aega. Ka Kiviõli 1. keskkool alustab kahe esimese klassiga. “Meil algab hea aasta,” tunnistab sealne koolijuht Heidi Uustalu. 

Kiviõlis avati ka eelmisel aastal kaks esimest klassi, aga põhjus oli siis hoopis keelekümblusprojektis, mitte laste suuremas arvus. Sellel aastal on esimesse klassi minejaid lihtsalt rohkem.

Toila gümnaasium, kus paralleelklasse ei ole olnud juba pikka aega, oli juba eelmisel aastal piiri peal. Juhul, kui toona kooli läinud 24 lapsele oleks tulnud juurde veel üks, oleks pidanud klassi pooleks tegema. Sellel aastal on kooliminejaid 28, mis tähendab, et alustatakse kahe klassiga. Kaks paralleeli tuleb ka neljandas klassis, kus õpilaste arv oli samuti piiri peal ja tänu lisaks tulevale kahele lapsele saab Toila lausa kaks komplekti paralleelklasse. 

Toila gümnaasiumi direktori Külli Guljavini sõnul teadsid nad juba pikalt ette, et sellel aastal on lapsi rohkem kui varem. “Sellel aastal, mil sündinud lapsed praegu kooli lähevad, oli sündivus suurem.,” tunnistas ta. Lisaks mõjutavad kooli õpilaste arvu need inimesed, kes Toilasse kolivad, sealhulgas vene lapsed, kes ehk juba tükk aega kohapeal elanud, aga pole seni julgenud päris eestikeelses koolis õppida. “Nii näiteks tuleb meil 11. klassi üks tüdruk, kes varem õppis Jõhvis, aga nüüd käis palumas, kas ta võiks proovida eesti keeles õppida. Juhul, kui ta esimesel nädalal kenasti hakkama saab ja oma keeleoskust pole üle hinnanud, jääb ta meile,” rääkis direktor. 

Poliitika mõju väiksem

Kui palju on õpilaste kasvavaid numbreid Kiviõlis või Jõhvis mõjutanud see, et otsus gümnaasiumiosa säilitada on nendes omavalitsustes tehtud, pole lõpuni selge. “Mingi mõju ümbruskonna omavalitsuste koolipoliitikal õpilaste arvule kindlasti on,” ütles Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan.

Ka Kiviõlis tuleb esimesse klassi lapsi ümberkaudsetest omavalitsustest – Maidlast, Püssist ja Lüganuselt -, kuid selles pole midagi harukordset. Naaberomavalitsuste lapsed on ka varem Kiviõlli kooli tulnud.

Küll mõjutavad muudatused koolisüsteemis üldist õpilaste arvu koolides. Nii näiteks tulevad Kiviõli 1. keskkooli üle vene gümnaasiumi 10. ja 11. klass. Järgmisest õppeaastast, kui praegused abituriendid lõpetavad, jätkab praegune vene gümnaasium põhikoolina. 

Kiviõli vene gümnaasium ja Aseri keskkool on kaks kooli, kes sellel aastal 10. klassi ei ava. Lisaks muutub põhikooliks Narva Paju kool ja ümberkorraldused on ka Sillamäe koolides. 

Kõige suuremad koolid Ida-Virumaal on Narvas, kus näiteks humanitaargümnaasiumis on 940 last. Jõhvi gümnaasiumis on sellel õppeaastal 644 ja vene gümnaasiumis 661 last. Maapiirkonna põhikoolidest on suurim Mäetaguse. Maakonna väikseimad koolid on Tudulinnas, Lohusuus ja Sondas, kus õpilaste arv jääb 30-40 lapse vahele.