Narva karjääri planeeritakse suurt tuulikuparki

24. august 2012 GERLI ROMANOVITŠ

Rajada tuulikuparke tööstusaladele on kasvav trend: Eesti Energia tegi senise suurima pargi Ida-Virumaal oma tuhaväljadele, kaks tuulikuparki võib kerkida endistele karjäärialadele.

Aidu karjääri 33 tuuliku ehitust planeerinud Sõnajalgade ettevõte soovib tuulikuparki ehitada ka teisele kasutusest väljas olevale karjäärialale Vaivara vallas, kuhu üldplaneering lubab ehitada kuni 500megavatise võimsusega pargi. 

Septembrikuus tuleb avalikule arutusele keskkonnamõjude hindamise programm, mille kohaselt ehitatakse Vaivara valda Mustanina külasse tuuleelektrijaam, mis hakkab laiutama 1965 hektari suurusel maa-alal ja mille planeeritav koguvõimsus on 255 MW, mille annavad kokku 85 tuulegeneraatorit, iga üksiku võimsus on 3 MW.

Mõistlik koht arenduseks

Tuulikupargi rajamise taga on Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv AS Roheline Elekter. Samal seltskonnal on pooleli Ida-Virumaal ka teine tuulikupargi arendus: Maidla vallas Aidu karjääris, kuhu tahetakse püstitada 33 tuulikut.

Andres Sõnajala kinnitusel räägib Vaivara valda tuulikupargi rajamise kasuks üldplaneering, mis lubab endistele karjäärialadele teha kuni 500 MW tuulikupargi. Reaalselt nii suur park tema hinnangul sellele alale ei mahu ja kui palju tuulikuid nad täpselt lõpuks parki planeerivad, on praeguses ettevalmistusstaadiumis vara öelda. See saab selgeks siis, kui keskonnamõjude hindamise programmiga on lõpule jõutud ning ehitusluba käes. Ehituseni võib kuluda aga veel umbes aasta.

Tegemist on riigi maadele jääva alaga, kus ühelt poolt on arendada kergem, teiselt poolt aeganõudvam. “Kui eraomanik kas lubab või ei luba oma maale tuulikuid paigaldada, siis riik peab otsuse tegema vastavalt sellele, kuidas on maad kõige mõistlikum kasutada. Kuna see on endine karjääriala, siis oleks seal taastuvenergiat toota üks paremaid lahendusi. See ei sega ka alade rekultiveerimisprotsessi,” ütles Sõnajalg ning lisas, et protsessid maade kasutamiseks luba saada algasid juba aasta tagasi.

See, et ala on inimasustustest eemal ega tekita tänu sellele kohalikes suurt vastuseisu, on ka põhjus, miks Sõnajalad just karjäärialadel toimetavad. Ehkki tuuletingimused seal on kehvemad kui ranniku ääres ja ka maismaaparki ehitada on kulukam kui ranna ääres, kus kasutatakse väiksemaid rootoreid.

“Aga mõõtmised näitavad, et tuul on seal täiesti mõistlik ja arendada tasub,” ütles ta ning lisas, et usub Eesti taastuvenergia tulevikku ja sellesse, et Eesti suudaks oma elektrivajaduse ära katta ainult tuuleenergiaga ning see võiks olla ka oluline ekspordiartikkel. Eesti tuulest toodetud elektrit saab müüa nii Balti- kui ka Põhjamaades.

Teine huviline veel

Lisaks Sõnajalgade ettevõttele tunneb Narva karjääri endiste alade vastu huvi OÜ Vaivara Wind, mille taga on seltskond, kes saanud loa tuulikupark ehitada Lüganuse ja Sonda valda.

Ettevõtte nõukogu esimehe, endise Narva elektrijaamade juhi Ilmar Peterseni sõnul on konkreetsetest numbritest praegu vara rääkida, kuid nende planeeritud pargi suurus jääb Rohelise Elektri omale alla.

“Tuulepargi ehitamiseks peavad olema kolm tingimust: tuul, maa ja võimalus liituda põhivõrguga. Need tingimused on Vaivaras täidetud ja arvestades, et tegemist on alaga, kus tuulikud kedagi visuaaalselt ei häiri, on see tuulepargi ehitamiseks soodne koht,” ütles Petersen, kelle sõnul on nende esialgses planeeringus tuulikupargi võimsus 80 MW.

Vaivara vallavanem Heiki Luts tunnistas, et kui paar aastat tagasi üldplaneeringut kehtestati, siis mõistlikku rakendust sellele alale ei leitud ja toona arvati, et sinna oleks mõistlik tuulikupark rajada. “Tuulepark on suur, aga kaevandatud ala on veel suurem ja olgu sellel kasvõi mingisugune rakendus. Muidu pole sellest midagi kasu. Mina isiklikult tuulikuparkidest vaimustuses ei ole, kuid kui nad peavad kuskil olema, siis olgu seal, kus nad inimeste elu ei sega,” ütles ta ja lisas, et lähimad inimesed elavad planeeritud pargist 3-5 kilomeetri kaugusel.