Närv vedas Voronovat olümpial alt

7. august 2012 ALEKSEI FJODOROV

Anžela Voronova on oma esinemises pettunud. Kuid see ei sega tal end järgmiseks olümpiatsükliks häälestamast. ILJA SMIRNOV

Vaid kolm ebaõnnestunud lasku 60st jätsid narvalanna Anžela Voronova Londoni olümpia finaalist välja. Nii 43aastane sportlane kui ka tema treener usuvad, et seekordsed olümpiamängud ei jää viimaseks. 

50 m väikepüssist laskmise harjutust 3х20 on peetud Narva laskja, Eesti kaitseväe kaprali Anžela Voronova trumpalaks. Just selle harjutusega loodeti pääseda finaali ehk kümne parima hulka.

Esimeses seerias 200st võimalikust 197 silma lamades lasknud Anžela Voronova oli kaheksandal kohal, mis oleks andnud finaalipääsu. Sportlik tragöödia juhtus teise seeria alguses, püstiasendis lastes. “Kohe esimene lask läks kümnesse, aga siis läks ta närvi. Järgmised lasud andsid kaheksa ja seitse silma. Alles siis ta rahunes, kuid just need lasud osutusid otsustavaks. Laskmises on tehnilisest valmisolekust vähe, vaja on ka psühholoogiliselt valmis olla,” märkis treener Aleksandr Makarov.

“Ma pole endaga rahul. Rikkusin ühe seeria ära. Muidugi lootsin paremat tulemust. Ärevus segas, ma ei valitsenud oma emotsioone. Oleksin ma teises seerias lasknud nii nagu esimeses, oleksin võinud finaalis olla. Aga nüüd – vaid kolm lasku ja rong oligi läinud,” kommenteeris tulemust sportlane.

Soliidne seltskond

Kokkuvõttes jäi 600st võimalikust 576 silma saanud Voronova alles 31. kohale 46 osavõtja seas. Ent eriliselt meelt heita olümpiadebüüdi teinud sportlasel ei tasu, kuna ta sattus heasse seltskonda. Voronova edestas olümpiavõitjat Katerina Emmonsit ja kaotas vaid ühe silma teisele olümpiavõitjale Ljudov Galkinale. Ka kuulus sakslanna Sonja Pfeilschifter – mitmekordne maailmameister ja rekordiomanik – pidi seekord rahulduma vaid 19. kohaga.

“Võrdluseks, et kui finaalvõistlusele pääsesid need, kes kogusid 583 silma, siis sama tulemus oli Anželal stabiilselt kõigil kolmel treeningupäeval. Nii et jälle tuleb rääkida psühholoogiast. Kuigi neil mängudel domineerivad noored, kellel on ilmselt tugevamad närvid,” nentis Makarov.

Vahejuhtum veepudeliga

Voronova sõnul mõjutas teda enne võistlust vahejuhtum kohtunikega, kes keelasid tal taldade paremaks haakeks põrandat kasta. Nimelt võivad laskmise ajal jalad libiseda ja asend läheb käest. “Arvan, et kui Voronova oleks lihtsalt käterätiku märjaks teinud ja tallad sellega üle tõmmanud, poleks midagi juhtunud. Ta tegi seda liiga avalikult,” leiab Makarov.

Laskmisest ei loobuta

Rahulolematusest hoolimata ei kavatse 43aastane narvalanna laskespordist loobuda, kaaludes 2016. aasta Rio de Janeiro mängudest osavõttu. “Laskmises ei ole vanus takistuseks,” leiab sportlane.

“Muidugi ei kavatse ta spordist lahkuda. Esiteks ei ole ta laskespordi jaoks kadunud, teiseks on ta sõjaväelane, kellel on pensionileminekuni veel mitu aastat. Nii et kui kõik läheb hästi, siis paari aasta pärast asub ta jälle võitlusse olümpiapääsu nimel. Uskuge mind, olümpiale pääseda on äärmiselt raske,” ütles Makarov. “Teatud vanusepiirangud on muidugi olemas, aga on ka näide lätlasest Afanassi Kuzminist, kes 65aastasena võistleb üheksandat korda olümpiamängudel. Igal juhul loodame, et Anžela kogemus aitab meie noori laskjaid.”