Rahvusvaheline Rotary liikumine jõudis Jõhvi

6. august 2012 SIRLE SOMMER-KALDA

Viru Rotary klubi president, Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, lööb pokaale kokku Tallinnast saabunud külalise skulptor Tauno Kangroga, järjekorras on ootamas Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik ja filmimees Artur Talvik.

Pärast 8aastast vaheaega loodi Eestis uus Rotary klubi  Viru Rotary , mille liikmed käivad koos Jõhvi kontserdimaja kohvikus Mozart. Klubi sündi aitasid meeleolukalt tähistada ligemale 80 külalist teistest Eesti Rotary klubidest.

Jõhvis loodud Viru Rotary klubi president, Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, meenutas, et ettepanek rahvusvahelise klubi võrgustikku laiendada tuli Tallinnast, sest Virumaal neil siiani esindust ei olnud.

Eesti Rotary esinduse abikuberner, Tallinna Vanalinna Rotary klubi liige Peep Mühls, jutustas, et esimene seeme külvati mulda juba ülemöödunud sügisel, kui klubiliikmed käisid Kohtla-Järvel ja Narvas ühiskonnaõpetuse tunde andmas. “Kui hakkasime kehakinnitust võtma, oli meie klubi tollane president Hans H. Luik kutsunud sinna Tauno Võhmari. Uuesti tuletasime end meelde 2011. aasta kevadel.”

Uus klubi üle pika aja

Mühlsi sõnul on Viru Rotary klubi sünd selles mõttes tähelepanuväärne, et nii pikka vaheaega – kaheksa aastat – pole Eestis Rotary klubisid loodud. “Te olete mõnes mõttes selles piirkonnas Eesti ühiskonna selgroog, mis Eesti riiklust ja meelsust siin hoiab,” pöördus ta värske klubi liikmete poole.

Meediamagnaat Hans H. Luik rääkis, et näiteks Rootsis on tihedamalt igasugu klubisid, sh Rotary klubisid, kui Soomes. Eesti on omakorda Rotary klubide poolest 100 000 inimese kohta mitu korda hõredam kui Soome. “Käia klubiliselt ja kogukondlikult läbi on tsivilisatsiooni tunnus. Sotsioloog David Brooksi jutu järgi elavad kaua ja õnnelikult need inimesed, kellel on sõpru, kellega regulaarselt läbi käia, energiat, inspiratsiooni ja muljeid vahetada.”

Heategevus ja noortevahetus

Piirkonna 1420 (piirkonda kuuluvad 59 klubi Lõuna-Soomes ja 15 Eestis) kuberner Mikael Kietz tähendas, et klubi peab pidevalt kasvama ja saama uusi liikmeid, muidu see sureb varem või hiljem välja – see on loodusseadus. “Rotary liikumise kõige tähtsam põhimõte on teenida ühiskonda. Oleme maailmas üks suuremaid sellelaadseid organisatsioone, meil on 1,2 miljonit liiget 200 riigis ja rohkem kui 34 000 klubis.”

Kietzi sõnul on olulisel kohal heategevus. “Näiteks noorsoovahetus on minu hinnangul üks paremaid asju, mida Rotary teeb. Tänu sellele on aastas tuhandetel noortel võimalik minna tasuta mõnda välisriiki õppima. See annab võimaluse saada tuttavaks võõraste maade ja kultuuridega ning teeb lihtsamaks aktsepteerida erinevusi ja teisi inimesi, mis pikas perspektiivis tagab rahu. Üks meie varasem Rotary Internationali president on öelnud, et meil poleks sõdu, kui iga noor inimene saaks osaleda Rotary noorsoovahetuses.”

Tauno Võhmari sõnul kuuluvad Viru Rotary klubisse inimesed, kes on huvitatud sellest, et oleks vaheldust igapäevasele töö- ja pereelule.

Rotary katuse alla kuulumine eeldab, et koos käiakse kord nädalas. “Rotary ideoloogia on ühendada inimesi võimalikult erisugustest eluvaldkondadest. Tähtis on, et oleks läbilõige oma valdkonnas läbi löönud ja põnevatest inimestest ning võimalikult vähe tööalaseid alluvussuhteid,” selgitas Võhmar.

Ameerikast alguse saanud Rotary liikumine jõudis Eestisse juba vabariigi algusajal. Kusjuures 1930. aastal asutatud Tallinna Rotary klubicharter-president oli kindral Johan Laidoner ning esimene asepresident peaminister, riigivanem ja hilisem Eesti Vabariigi president Konstantin Päts. Pärast Eesti taasiseseisvumist taasloodi Rotary klubisid ja asutatakse uusi, tänaseks on nende arv kasvanud 15ni.