Peipsi pürib turistide lemmikuks

1. august 2012 SIRLE SOMMER-KALDA

Võimalusi Peipsi ääres aktiivselt aega veeta tuleb aina juurde. Ülevaatliku info selle kohta leiab nüüd veebilehelt www.visitpeipsi.com.

Neli maakonda on ühendanud jõud, et müüa Peipsimaad kui külastamist väärivat piirkonda ja võita juurde turiste nii Eestist kui piiri tagant. Läinud nädalavahetusel suvitas ainuüksi Kauksi rannas mitu tuhat inimest.

Selleks suveks valminud veebilehelt www.visitpeipsi.com leiab infot Peipsimaa huviväärsuste, majutuse, söögikohtade, kultuurisündmuste ja aktiivselt puhkamise võimaluste kohta.

Veebivärav loodi, et kogu piirkonna turismiinfo oleks ühes kohas ja kergesti kättesaadav, selgitas MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kaja Allilender, lisades, et eesmärk on müüa Peipsimaad kui tervikut Vasknarvast Võõpsuni. Peipsimaa ulatub läbi nelja maakonna, hõlmates kokku ligi 30 omavalitsust. “Peipsimaa pole nii suur, et seda tükeldada, seetõttu ei jagata ka infot maakondade kaupa.”

Allilenderi kinnitusel on veebileht www.visitpeipsi.com kenasti üles leitud, seda külastab päevas 150-250 inimest, kellest umbes 80 protsenti on siseturistid. Kas veebilehe avamine on mõjutanud ka turistide hulka, saab tema sõnul hinnata hooaja lõpus ja veel suuremat mõju võib eeldada tulevaks turismihooajaks. “Võib öelda, et rahvast liigub palju, sest sel aastal on Peipsi ääres hästi palju suveüritusi, näiteks Alatskivi lossis on kaks suveetendust, Kalevite kojas üks. Kui inimene juba etendusele tuleb, vaatab ta ka mujal ringi.”

EASi ja LEADERi kaudu on Peipsi piirkonna turundamiseks saadud kokku üle 100 000 euro projektiraha, millest ligemale pool kulutatakse lähiriikides, eelkõige Lätis ja Venemaal. Plaanis on korraldada Pihkvas Peip­simaad tutvustav laat, reklaamida end Peterburi telekanalis ja Pihkva raadios, tutvustada piirkonda Läti kalastusajakirjades ja teha neli saadet Läti rahvuslikus telekanalis. Esimesse lätlastele suunatud pooletunnisesse saatesse mahtus ka Avinurme puiduait oma puukäsitöö ja kapsapiirakaga.

Aus ja ehe

Peipsimaa eristub Allilenderi hinnangul teistest Eesti turismipiirkondadest kultuuride mitmekesisuse poolest. “Peipsimaa on aus, ehe ja põnev kant: eestlaste ja venelaste rannakülad, vanausuliste elupaigad, võimalus osta tee äärest suitsukala ja kurki. Selliseid teeäärseid tänavaturge ju mujal ei ole.”

Allilender rõõmustas, et viimaste aastatega on Peipsi äärde lisandunud ka hulga uusi turismiettevõtjaid. “Kui veebilehte tegema hakkasin, ei uskunud, et teenusepakkujaid on nii palju. Kui palju on näiteks kalapüügi- ja purjetamisvõimalusi! Seis ei ole üldse kurb.”

Samuti on kasvanud ööbimiskohtade arv, näiteks Peipsi põhjarannikul ja selle lähikonnas on ligemale 30 majutuse pakkujat.

Kohati ülerahvastatud

Iisaku vallavolikogu esimees ja Kauksi külaseltsi liige Annely Oone leidis, et Peipsi müümine tervikuna on väga hea mõte. “Arvan, et Peipsi kant jaksab vastu võtta rohkem turiste, ainult et kõik ei mahu korraga ühte kohta, mistõttu tuleks Kauksi ranna kõrval avada teisigi ametlikke ja hooldatud randu.”

Oone märkis, et Kauksi on Peipsi põhjakaldal kõige tuntum ja arenenum rand, kus on parkla, riietuskabiinid, prügikastid ja einestamisvõimalus. Näiteks läinud kuumal nädalavahetusel näitas parkimispiletite müük, et Kauksi rannas suvitas hinnanguliselt 2500 inimest, mis oli selle suve rekord.

“Kui palju oli suvitajaid Peipsi põhjaranniku 40 kilomeetri pikkusel liivarannal, ei oska isegi pakkuda, aga Kauksis olid kõik kolm valla parklat autosid täis ja suunasime inimesi ajutiselt kas põllu peale parkima või otsima mujal kohta, kus supelda,” meenutas Oone.

Ka kõik neli RMK Peipsi põhjaranniku telkimisala olid viimastel puhkepäevadel inimestest pungil ja näiteks Kauksisse kõik soovijad ei mahtunudki, rääkis RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

“Peipsi äärde tullakse ainult siis, kui ilm on ilus ja saab rannas olla. Kui oled majutuse broneerinud, siis sõidad ka kehva ilmaga kohale, aga kui pole kohustust, siis vaatad hommikul, kuidas ilm on, ja alles siis sõidad välja,” iseloomustas Juuse telkijaid, kelle hulk ulatus läinud nädalavahetusel umbes seitsmesajani.

Telkimisaladel läbiviidud küsitlused on näidanud, et Peipsi kant on muutunud populaarseks ka kohalike seas: kui 2006. aastal andsid tooni puhkajad Tartu- ja Jõgevamaalt, siis mulluse küsitluse järgi on oluliselt tõusnud Jõhvi, Kohtla-Järve ja Iisaku elanike osakaal. Juuse sõnul on positiivne korduvkülastajate suur hulk. “Mida rohkem on inimesi, kes käivad igal aastal ja teavad puhkeala reegleid, seda vähem lõhutakse ja lihtsam on ala majandada.”