Riigikogu tööst – kokkuvõtteid ja plaane

5. juuli 2012 JAANUS TAMKIVI, riigikogu liige, Reformierakond

Riigikogu täiskogu lõpetas istungid jaanipäeva eel ja koguneb uuesti septembris. Seega on õige aeg teha vahekokkuvõtteid.

Nagu ikka oli parlamendi istungiperioodi tähtsaim otsus riigieelarve. Selle ümberjutustamine nõuaks järjejuttu, mis ilmuks ilmselt sügiseni. Mõned numbrid siiski nimetan. Teatud uhkusega, sest tänu rahva töökusele kasvavad meie riigi võimalused aasta-aastalt.

2012. aastal suurenevad eelarve kaudu tehtavad investeeringud 28 protsenti: 1,25 miljardi euroni. See number on läbi aegade suurim. 1. aprillist tõusid pensionid. Pensionide väljamakseteks kulub täiendavalt 72 miljonit eurot (kokku ligi 1,36 miljardit eurot) ning keskmine vanaduspensionär saab aastas 156 eurot rohkem. Lisaks taastas riik kriisiajal katkenud maksed pensioni teise sambasse.

Veel paar muljetavaldavat numbrit. Eesti keskkonna hoidmiseks ja parandamiseks panustatakse eelarvest üle 400 miljoni euro. Kohalike teede korrashoiuks mõeldud rahasumma suurenes tänavu 40 protsenti ja see number jätkab kasvu. Järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodi ajaks soovime kohalike teede ja sildade korrastamiseks mõeldud eriprogrammi, milles riigi rahale tuleks lisaks Euroopa Liidu tõukefondide raha.

Justiitsministeerium on viimase aasta jooksul koostöös parlamendiga kinnitanud juba eelmisel sajandil alustatud reformi – avaliku teenistuse seaduse. Eesmärgiks oli luua nüüdisaegne, lihtne, selge ja efektiivne ametnike töökorraldus ning läbipaistev ja õiglane riigi leival olijate palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimet.

1. juulist alanesid märkimisväärselt riigilõivud. Kohtusse pöördumine eelkõige varaliste vaidluste korral muutus palju odavamaks. Näiteks 1500eurose võla väljanõudmisel alanes riigilõiv seniselt 320-lt eurolt 200-le. Kui nõue saata kohtusse elektrooniliselt, on riigilõiv 150 eurot. Kohtusse pöördumise kõrged hinnad ei tohiks olla takistuseks oma õiguste kaitsel.

Sügisest saati nõudsid rohkesti riigikogu tähelepanu Euroopa rahaasjad. Nendest muredest ei pääse ka suvel. Eesti huvides on tugev ja selgete toimimispõhimõtetega Euroopa Liit, kus kõik riigid peavad oma rahanduse eest vastutama. Vastust vajavad ka emotsionaalsed küsimused teemal, milline peaks ikkagi olema inimeste elujärg ja riigi käitumismudel maadel, kes praegu oma rahandusega kuidagi hakkama ei saa. Ehk siis: kas kõik jätkub vanas vaimus? Ja kui Euroopas on kujunenud komme põllumajandustootmist toetada, siis ei tohiks need toetused riikidevahelist konkurentsi moonutada. Eesti põllumees pole viletsam kui Prantsuse või Kreeka farmer.

Kevadeks saabus lõplik selgus ka kõrgharidusreformiga seotud seadusemuudatuste osas. Kõrgharidusreformi vajame, et elluastujad-ülikoolilõpetajad oleksid edaspidi tööturul konkurentsivõimelisemad ning neil oleks tulevikus parem palk ja parem elu. Kõrgharidusreformiga peavad kaasas käima nii vajaduspõhised õppetoetused kui ka tulemusstipendiumid. Reformierakonna seisukoht on, et õppetoetuste raha ei tohi tulla õpetajate palgatõusu arvelt. Haridusreformi jätkuna seisab ees koolivõrgu korrastamine. Reformierakonna fraktsioonil on siin hea koostöö haridusministriga, kes on oma plaane meiega korduvalt arutanud. Soovime, et Eestis antav haridus oleks parim võimalik ja kättesaadav kõigile. Just see tagab parema elu tulevikus, mis on haridusreformi eesmärk.

Rahvaloenduse tulemus oli parem kui lootsime, aga ikkagi on riigis elanikke vähem kui kümme aastat tagasi. Rahvaarvu kasv peab olema meie jaoks ülim eesmärk. Nõustun kolleeg Maret Maripuuga, kes nädalal, mil riigikogu seadustas vanemapensioni, lausus parlamendis, et Reformierakond loeb perepoliitikat üheks kolmest meie riigi kõige olulisemaks poliitikaks majandus- ja kaitsepoliitika kõrval või tegelikult isegi nende ees.

Oleme õigusega uhked vanemahüvitise üle, mis on toonud tuhandeid lisasünde. Tahan veel kord meenutada: vanemahüvitis ning selle edasiarendus, vanemapension, ei ole sotsiaaltoetus, vaid kompensatsioon sissetulekute eest, mis vanematel jäävad lapse sünni tõttu saamata. Vanemapension, mille riigikogu sellel kevadel seadustas, annab kindluse, et väikelapsega kodus oldud aja jooksul toetab riik vanema pensionikogumist ja lisab kindlustunnet vanaduspõlveks.

Ometi sunnib vähenev rahvaarv meid mõtlema täiendavatele meetmetele, kuidas lastega peresid toetada. Ühe sellisena pakkus Reformierakond juuni alguses avalikkusele arutamiseks välja lastetoetuste reformi, mille kohaselt kahekordistuvad kahe aastaga kõige kitsamates tingimustes elavate laste toetused.

Hea riigi ehitamine ei lõpe kunagi. Viimane tulevikku suunatud algatus, mis ilmselt sügisel arutelude ja seejärel ehk ka otsustamiste objektiks saab, on riigireform, mis peaks kõiki kodanikke panema mõtlema küsimustele, millist riiki me soovime, mida selle riigi saavutamiseks ise valmis tegema oleme ja kui palju see kõik maksab.

Lõpetuseks tahan meenutada, et riigikogu on vaid riigi tulevikku vormiv tööriist rahva käes ja julgustan kõiki: hoidke end rahva valitud parlamendi tööga kursis. Taustu teades saab paremini selgeks, et meil on tegelikult põhjust oma riigi üle uhke olla.