Ida-Viru vetesse otsitakse lõbusõidulaeva

8. juuni 2012 SIRLE SOMMER-KALDA

Tartus saab mootorlaevaga Pegasus teha tunnise huvisõidu Emajõel. Jõelaeval on 74 kohta. Ida-Virumaale otsib turismifirma Heino Tours veidi suuremat, 80-120kohalist laeva.

Narvas tegutsev turismifirma Heino Tours otsib võimalusi, et panna käima lõbusõidulaev marsruudil Narva – Narva-Jõesuu – Sillamäe – Toila.

Heino Toursi soomlasest tegevjuht, üks omanikest ja giid Oiva Pohjaranta rääkis, et sobilikku laeva Ida-Viru vetes huvireiside korraldamiseks on otsitud juba mitu aastat, kuid seni tulutult.

“Nüüd on selge, et sel suvel lõbusõidulaeva kahjuks ei tule, küll aga on see reaalne järgmisel suvel. Ükskord kindlasti, sest see on turismi arendamise seisukohalt vältimatu,” ütles Pohjaranta.

Tema sõnul otsitakse laeva, mis poleks liiga suur ega kallis, aga selliseid on müügis väga vähe ja hinnatase on kõrge. “Peame vaatama, et äri oleks jätkusuutlik, seetõttu on laeva hind ja suurus äärmiselt tähtsad. Laeva peaks mahtuma minimaalselt kaks bussitäit turiste ehk 80 inimest. 80-120kohaline laev oleks siinsetes tingimustes kõige optimaalsem, alla selle pole mõtet.”

Oskuslik müügitöö

Võtmeküsimus on Pohjaranta sõnul oskuslik müügi- ja turundustöö. Soomlane on täheldanud teiste Eestis lõbusõite korraldavate ettevõtete majandusnäitajaid uurides, et konkurentidel eriti hästi ei lähe.

“See on Eestis uus asi ning ettevõtjad ei oska eriti hästi teha müügi- ja turundustööd. Näiteks lõbusõidulaevadel, mis sõidavad Soome ja Rootsi vahel, läheb väga hästi. Skandinaavias on väikelaevafirmad edukad.”

Põhiklientidena näeb Pohjaranta turismigruppe Soomest, Rootsist ja Venemaalt. “Loomulikult peab olema info kättesaadav ka kohalikele ja mujalt Eestist tulnud turistidele.”

Võimalused kasutamata

Jõhvi turismiinfokeskuse infokonsultant Kristina Ernits rääkis, et erinevalt näiteks Tallinnast ja Lõuna-Eestist on Ida-Virumaal praegu veepuhkuse võimalused kasutamata. “Väiksema seltskonnaga on võimalik kaatriga Peipsi järvel või merel sõita, aga regulaarsed liinid praegu puuduvad. Lõbusõidulaev annaks võimaluse ära kasutada rohket veeressurssi, mis meil on. Teiste riikide kogemused näitavad, et laevaga väljasõidud on puhkajate seas väga populaarsed.”

Samas võtab laevaliinide sissetöötamine aega, lisas Ernits. “Näiteks Sillamäe-Kotka laevaliin jõudis inimeste teadvusse ja selle kohta hakati rohkem küsima alles siis, kui seda enam ei olnud. Aga lõbusõidulaeval on minu arvates Ida-Virumaal perspektiivi. See annab suurepärase võimaluse näha võimsat pankrannikut, mis on kõige paremini vaadeldav just mere pealt.”

Et lõbusõidulaev võiks avardada siinseid puhkamisvõimalusi, leiti ka 2006. aastal alanud ja kaks aasta kestnud rahvusvahelises projektis “Narva River Water Routes”, mis oli koordinaator Tatjana Rušeljuki sõnul laevanduse taassünni esimeseks sammuks Narva jõel. Euroopa Liidu rahastatud projekti käigus töötati välja viis veeturismi marsruuti, arendati väikesadamate infrastruktuuri, tehti kindlaks navigatsioonivõimalused Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel Narva jõe lõigul ning uuriti keskkonnamõjusid.

Projekti turu-uuringust selgus, et nõudlus atraktiivse jõeturismitoote järele on Narvas ilmselgelt olemas, kusjuures enim nõudlust on n-ö ürituslaeva järele, mis teenindaks nii turiste kui Narva elanikke. Analüüs näitas ka seda, et jõeturism liigub üha rohkem meelelahutuse ja ürituste läbiviimise ning tellimusreiside suunas.