Narva vaidleb riigiga kindluse tuleviku üle

16. mai 2012 ILJA SMIRNOV

Narva linnavõimud on korduvalt teavitanud valitsust bastionide kehvast seisukorrast, kuid Tallinnas pöörati probleemile tähelepanu ja tehti ettepanek koostööd teha alles pärast mullu 30. aprillil toimunud aktsiooni "Bastionid korda!". Tookord ümbritseti bastionid sadade lõketega, millega anti märku, et inimesed pole 17. sajandist pärit rajatiste vastu ükskõiksed.

Narva optimistlikult alanud koostöö kultuuriministeeriumiga on katkemise äärel: linn peab kindluse ja bastionide baasil ühtse muuseumi asutamisega seotud tingimusi vastuvõetamatuteks.

Linnaisad esitasid oma tingimused SA Narva Muuseum loomiseks riigi osalusel. Sihtasutuse pakkus välja kultuuriminister Rein Lang, et kaasata raha bastionide taastamiseks ja piirilinna ajaloolise pärandi arendamiseks, millest Põhjarannik on varem ka kirjutanud.

Narva linnavolikogu homsele istungile on esitatud projekt linnavalitsuse osaluse kohta sihtasutuses. Arutelust on juba selgunud, et kohalikud poliitikud võivad osaluse tingimusi muuta. Ka projekt erineb kultuuriministeeriumist saadetud variandist – Narva linnavara- ja majandusameti ettepaneku järgi peab sihtasutuse nõukogusse kuuluma kolme asemel neli linna esindajat.

“Ministeerium jääb kindlaks seisukohale, et nõukogus peab esindajaid olema 3+3,” tunnistas ameti direktor Georgi Ignatov.

Narva tahab end kindlustada kaotuste vastu

Peamiseks komistuskiviks on saanud ajalooline kinnisvara: Narva kindlus, bastionid ja vallikraavid tuleb ministeeriumi arvates üle anda tulevasele sihtasutusele Narva Muuseum. Nende objektide bilansiline maksumus on 12,4 miljonit eurot.

“See on keeruline küsimus,” arvab Ignatov. “Paljuski sõltub just nõukogu liikmete arvust see, kelle valdava mõju alla jääb tulevane sihtasutus. Kui linna mõju on ülekaalus, siis võib vara teatud mööndustega üle anda: esimesest etapist jäävad välja objektid, mis on seotud europrojektidega – et lihtsustada meie tööd fondidega. Teisel etapil võiks juba kõik bastionid ja kindluse üle anda. Kui aga sihtasutus jääb riigi valitseva mõju alla, siis võivad linnal kergesti tekkida probleemid juba olemasolevate projektide kaasfinantseerimisega. Seepärast on vaja see küsimus varakult selgeks teha, et esindatus ei oleks nõukogus võrdne.”

Ignatovi sõnul võivad kinnisvaraprobleemid tekkida ka sihtasutuse sulgemisel. “Sel juhul peab kinnisvara ministeeriumi arvates jagama proportsionaalselt asutajate panusega asutamisel ja ka tegevuse vältel.”

Seejuures ei ole Ignatov kindel, et ühiselt loodud sihtasutus ajaloolistele objektidele põhimõtteliselt kasuks tuleb. Ta leiab, et riik ei ole ise veel välja töötanud baasdokumente Euroopa fondide järgmise abiperioodi jaoks ehk aastateks 2014-2020.

“Hetkel on raske hinnata abiprogrammi mahtu, seda, kui palju saab Narva linn ja kui suureks kujuneb omafinantseerimise maht. Rääkida saab vaid ministri lubadusest, et riik võib rahastada sihtasutust 100 000 euroga aastas lisaks sellele vähemalt 500 000-le, mida lubab investeerida linn,” nentis Ignatov.

Sõna on poliitikutel

Narva juhid valmistuvad homme vastu võtma nõusoleku tingimuste teksti. Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov leiab, et praeguses olukorras linn midagi ei nõua ega dikteeri: “Püüame ühiselt ajada ühte asja, seepärast lepime tingimustes kokku; parem on kaldal kokku leppida ja võib-olla isegi vaielda ning alles pärast istuda ühte paati ja sõudma hakata.”

Homme saabuvad ministeeriumist kantsler ja asekantsler, et veel enne volikogu istungit üks kohtumine läbi viia. Enne ei soovi ministeerium olukorda kommenteerida.

Jefimov ei hakanud omakorda eitama võimalust, et läbirääkimised SA Narva Muuseum tingimuste üle võivad luhtuda.

“See risk on alati olemas, et pooled ei suuda kokku leppida, isegi lihtsas ostu-müügitehingus. Siin on aga jutt väga tõsisest asjast – vara on kallis ja oluline ning tulevased protsessid tõsised. Kuid loodan, et lepime kokku, sest oleme huvitatud bastionide olukorra paranemisest,” ütles Jefimov ning lisas, et kõik tuleb ära otsustada enne suvepuhkust.

Samuti tunnistas ta, et on parandustega nõus, isegi kui ajaloolisest pärandist tuleb paberite järgi loobuda: “Omandiõigus on ka kohustus, seega, kui me jagame seda kohustust riigiga, siis tuleb jagada ka omandiõigust.”