Sisekaitseakadeemia eelkutseõpe Ida-Virus laieneb

26. aprill 2012 SIRLE SOMMER-KALDA

Eile Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis toimunud sisekaitseakadeemia avatud uste päev tõi kokku hulga 9. ja 12. klasside õpilasi. Noortele tutvustati õppimisvõimalusi, sisseastumistingimusi ning Järve gümnaasiumis ja Järve vene gümnaasiumis pakutavaid eelkutseõppe võimalusi. Soovijad said proovida tule kustutamist, fotoroboti koostamist, sõrmejälgede võtmist ning isikute tuvastamist.

Samal ajal kui Kohtla-Järve koolides lõpeb esimene sisekaitseline eelkutseõppeaasta, otsib sisekaitseakadeemia võimalusi kasvatada endale tulevasi tudengeid teisteski Ida-Viru linnades.

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktor Veera Sibrik rääkis, et õpilased kirjutasid äsja muljetest, mis neile esimesest sisekaitselisest eelkutseõppeaastast meelde jäid, ja keegi ei kahetsenud oma valikut. “Nad leidsid, et väga palju oli abiks eesti keele tasanduskursus, ilma milleta oleks olnud õppimine keerulisem. Noortele oli muljet avaldav käik justiitsministeeriumisse, Põhja prefektuuri ja häirekeskusesse – kohtadesse, kuhu tavainimene ei satu.”

Sibrik lisas, et kuigi 15 õpilase seas on nii vabariiklike olümpiaadide võitjaid kui silmapaistvaid muusikuid ja sportlasi, pole eelkutseõpe neil külgedelt maha jooksnud. “See pole neid seganud, vaid vastupidi, on aidanud. Näiteks esmaabikursus, tulekahju kustutamine – need on ju asjad, mis on elus niivõrd vajalikud. Meil on kokkulepe Viru vangla juhtkonnaga, et sügisest hakkavad meie kooli õpilased saama enesekaitset – veel midagi, mis kasuks tuleb.”

Õnnestunud eksperiment

Eile Järve vene gümnaasiumis toimunud sisekaitseakadeemia avatud uste päeval arvas Sibrik, et enam ei pea järgmiste õpilaste värbamiseks reklaami näpust välja imema, vaid parimaks reklaamiks on noored, kes juba õpivad. “Võib-olla osa neist läheb edasi õppima sisekaitseakadeemiasse ja siis me ei pea aastate pärast muret tundma, et meil ei jätku politseinikke.”

Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik ütles, et Kohtla-Järve on neile olnud omamoodi eksperiment, sest koos õpivad nii eesti kui vene noored – lisaks Järve vene gümnaasiumile osalevad eelkutseõppes Järve gümnaasiumi kümnendikud, kokku 30 õpilast. “See on andnud häid tulemusi,” kinnitas ta. Kui esimesel aastal pühenduti päästetegevustele, siis järgmisel õppeaastal keskendutakse politsei- ja ülejärgmisel piirivalvetööle.

Otsitakse toetajaid

Sisekaitselise eelkutseõppe vastu on huvi tundnud teisedki Ida-Viru koolid. “Oleme juba põhjalikumalt rääkinud Jõhvi gümnaasiumiga. Kui Kohtla-Järvel teeme traditsioonilise 3aastase programmi, siis seal tuleb ühe aasta jooksul lühendatud õppekava, kus tutvustame oma kõiki muid erialasid peale vanglateenistuse,” rääkis Männik, lisades, et kursus on mõeldud praegustele 10. klassi õpilastele, kes õpivad sel aastal riigikaitset.

Kohtla-Järvega võrreldavas mahus õpet kaalutakse Narvas, kus nähakse hea meelega eesti ja vene õpilasi koos õppimas. “Mais läheme sellest rääkima haridus- ja teadusministeeriumiga. Sisekaitseakadeemia häda on selles, et meie eelarves ei ole vahendeid, millega neid asju teha, sellepärast peame leidma finantseerijaid. Meil on ainult inimlik huvi ja inimressurss.”

Eelkutseõpet pakutakse praegu veel Orissaares, Pärnus, Põlvas ja Tabasalus. Laiendamisplaane peetakse praegu ainult Ida-Virumaal. “Teistes piirkondades on ka tahtjaid, aga me ei võta neid külge, sest me ei jaksa. Ida-Virumaalt tulnud huvile on sisekaitseakadeemia toetus, sest oleme siitkandi kaadrist huvitatud. Me vajame neid inimesi, kes siit pärit on,” tõdes Männik.