Kui tööpuudus teeb haigeks

26. aprill 2012 

See on ehmatavalt suur näitaja, kui peaaegu iga viienda tööealise idavirulase tervis on nii kehv, et arstidel on põhjust ta kehtivate seaduste põhjal töövõimetuks tunnistada. Samas ei tahaks kuidagi uskuda, et just kümne viimase aasta jooksul, mil töövõimetuspensionäride hulk Ida-Virumaal on plahvatuslikult kasvanud, oleks inimeste tervisega äkki midagi väga hullu juhtunud.

Siit tuleb ilmselgelt välja seos piirkonna suure tööpuudusega. Paljudele töö kaotanud inimestele on enda töövõimetuks tunnistada laskmine omamoodi pelgupaik, mis tagab paarisaja euro suuruse sissetuleku. Ja kuidas tervis saabki hea olla, kui aastakümneid on rügatud rasketes tingimustes tehastes ja manufaktuuris ning oma pitseri on jätnud ka koondamisega kaasnev pinge ja ebamäärasus tuleviku suhtes.

Paar aastat tagasi leidis riigikontroll, et töövõimetute inimeste toetamise süsteemi peamine puudus on see, et süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, kuna isikutele ei pakuta rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid.

Kahjuks ei ole selles osas järgnenud aastatel muutusi toimunud. Paljude haiguste puhul ei peaks töövõimetuks tunnistamine tähendama sugugi tööinimese karjääri lõppu, vaid ka võimalust tervist taastada ja uuesti tööle minna. Küllap nõustuksid paljudki tööle asuma, kui selleks võimalus tekiks. Kuigi kroonilisi haigusi töölkäimine ei ravi, võib see enesetundele vägagi positiivselt mõjuda.