Püssi otsib küttesüsteemile alternatiivi

25. aprill 2012 GERLI ROMANOVITŠ

Milliseks kujuneb soojahind Kiviõlis, sõltub sellest, kuidas läheb koostöö Kiviõli Keemiatööstusega ning kumb katlamajadest linna soojendamisse rohkem panustab.

Märtsikuus 56protsendilise hinnatõusu üle elanud Püssi kortermajad otsivad olemasolevale katlamajale alternatiivi, mis võib viia Fortumilt kliente veelgi vähemaks. Sama teeb ka Kiviõli, kus soojahinna tõus võib ees oodata uuel kütteperioodil.

Kõrge hind on pannud otsima alternatiive nii need korteriühistud, kes praegu kaugkütteteenust tarbivad, kui loodud uued ühistud, kes ei julge keskküttesüsteemi sellise hinna juures taastada, kartes võlgnike arvu suurt kasvu.

Oluline vahe

Soojaarved Püssi linnas tegid märtsikuus olulise tõusu. See kergitas kulutused, mis linnavalitsus tegi kultuurimaja ja lasteaia kütmisele, peaaegu kahekordseks, kasvades üle 6300 euro. “See on ikka väga suur hinnatõus, mis paneb tõsiselt mõtlema,” ütles Püssi linnapea Enno Mägar, kelle sõnul tähendab selline küttehinna tõus, et linna eelarve läheb keeruliseks ning sööb ära võimalikud summad, mis võiksid kuluda näiteks lasteaiatöötajate palgatõusuks.

“Tahaks pakkuda inimestele midagi head, aga praegu sööb hinnatõus kõik võimalused selleks,” tunnistas Mägar, et see sunnib linna koos korteriühistutega otsima olemasolevale küttele alternatiivne ja seda tuleb teha võimalikult kiiresti, et oleks aega võimalikke uuendusi teha. “Oleme omalt poolt valmis ühistuid nõuga aitama. Tõsi, rahalisi võimalusi linnavalitsusel sellisteks tegevusteks ei ole,” ütles ta.

Mägari sõnul lõi küttehinna järsk tõus asjad, mis hakkasid ülesmäge minema, jälle segamini. Pärast majade haldamise teenust pakkuva KMD Kinnisvara majadest loobumist on loodud ühistud, kes olid valmis küttesüsteeme taastama. Nüüd on seis vastupidine ning isegi need majad, kes kaugkütteteenust tarbisid, kaaluvad nüüd sellest loobumist.

Mägari sõnul avaldab klientide väike arv veel kord survet hinnale ning võib kaasa tuua uue hinnatõusu.

Lokaalsed katlamajad

Mägari sõnul on ühistud kaalunud võimalust ühise lahenduse leidmiseks, mis tähendaks, et kõik korteriühistud hakkavad mõistlikuma hinnaga soojust saama ühest punktist. Teiseks alternatiiviks on eraldi katlamajade ehitamine iga kortermaja juurde.

“Kuna gaasi majadeni vedada ei saa, siis pole gaasi kasutamine võimalik. Küll on lahenduseks kas puidugraanulid või hakkpuit, ehkki see ei ole oma suure ruuminõudmise tõttu nii hea lahendus,” ütles Mägar, kelle sõnul on vaja otsus edasiste sammude tegemiseks ära teha juba maikuus. “Siis jääb aega ka vajalikeks ettevalmistusteks,” kinnitas ta.

Linnapea kinnitusel pole Fortum klientide vähenemise üle seni kurtnud, ehkki neli suurt kortermaja ning rida väiksemaid on kütmisest loobunud. Linn kasutab keskkütet kultuurimajas ja lasteaias, linnavalitsuse ruumides keskkütet ei ole, kuna see asub majas, kus praegu keskkütet ei ole ning mis on ka ainus maja, kus pole veel toimivat ühistut.

Gaasiga läheb kallimaks

Kiviõli soovis sel kütteperioodil kütte piirhinda tõsta, kuid andmete täpsustamine konkurentsiametiga võttis aega ja hinnatõusu ei tulnud. Küll on selge, et kui jätkatakse sajaprotsendiliselt gaasiga kütmist, peab hind tõusma.

“Meil on vaja strateegilist otsust, mida teha edasi. Paljuski sõltub see ka keemiatööstusest,” ütles Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev, kelle sõnul saadi sel aastal seoses tehase keskkonnaprobleemidega keemiatööstusest lisakütet vaid kümne protsendi ulatuses.

Soojuse nõukogu peab linnapea sõnul tegema strateegilise otsuse, kuidas minnakse edasi – kas kaalutakse koostööd tehasega või otsitakse alternatiive oma katlamajale, et minna üle teisele toormele. Üks võimalus on ka koostootmisjaama ehitamine. “Uueks kütteperioodiks ei muutu ilmselt midagi, kuid sihid tuleb paika saada,” ütles ta.