Aidust koondatavad hakkavad saama firmapensioni

17. aprill 2012 ERIK GAMZEJEV

Aidu karjääris kestab põlevkivi tootmine veel mõned kuud. Seejärel asutakse sinna rajama sõudekanalit ja veespordikeskust.


AS Eesti Energia Kaevandused hakkab pärast Aidu karjääri sulgemist töötuks jäänud inimestele maksma pensionieeliku firmapensioni ja noorematele uue ameti õppimise ajaks ümberõppestipendiumi.

Tänavu suvel tegevust lõpetav Aidu karjäär annab praegu tööd ligemale 350 inimesele. Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimehe Veljo Aleksandrovi sõnul püütakse ettevõttesiseselt leida uus töökoht nii paljudele kui võimalik. “Kaks ekskavaatorit koos brigaadidega jäävad pooleteiseks aastaks rajama sõudekanalit, osale jätkub veel aastaks tööd seoses masinate üleviimisega Narva karjääri, ligikaudu 70 inimest läheb vanaduspensionile. Aga siiski jääb üle veel 150-160 inimest, kes tuleb koondada,” sõnas Aleksandrov.

Miljon eurot toetusteks

Eesti Energia on varem teatanud, et koondatavate toetamiseks luuakse miljoni euro suurune fond. Nüüdseks on selgunud ka toetuste jagamise põhimõtted. Igakuist 250 euro suurust ettevõttepensioni, millest läheb maha tulumaks, hakatakse maksma töötajatele, kel jääb pärast koondamist pensionini vähem kui viis aastat. Tingimuseks on, et inimesel peab olema Eesti Energias tööstaaži vähemalt kümme aastat.

440 euro suurune ümberõppestipendium on mõeldud töötajatele, kes osalevad töötukassa pakutavatele koolitustel ja otsivad aktiivselt tööd. Stipendiumi makstakse mitte kauem kui pool aastat.

Aidu karjääri ametiühingu peausaldusisiku Tatjana Smõslova sõnul on selline täiendav tööandja toetus küll hea, ent ainuüksi sellega on ära elada raske. Ta sõnas, et Aidu karjääris on olnud palgatase piirkonna keskmisest kõrgem ja seda enam on inimestel keerukas harjuda kordades väiksema sissetulekuga. “See 250 eurot kulub paljudel ainuüksi kommunaalarvete tasumiseks,” märkis ta.

Smõslova sõnul ei ole paljudel inimestel usku, et ümberõpe ja koolitused võimaldavad neil ligilähedaseltki senise sissetulekuga uut tööd leida. “Inimesed on valmis õppima, aga nad näevad ju, et uusi töökohti tuleb piirkonda juurde väga vähe,” sõnas ta.

Eesti Energia Kaevanduste eelkäija Eesti Põlevkivi maksis oma töötajatele firmapensioni ja stipendiume ka enam kui kümme aastat tagasi toimunud suure koondamislaine ajal, mil neid toetusi hakati kutsuma ettevõtte tollase juhi Mati Jostovi nime järgi “jostovskije”. Aastakümneid Aidu karjääris töötanud Tatjana Smõslova sõnul aitas see raha küll inimestel mõnda aega kergemini toime tulla, kuid vähestel õnnestus tänu ümberõppele saada uus hea töökoht. “Minu tuttavatest paljud jäid ikkagi töötuks või pidid leppima juhutöödega,” sõnas ta.

Viru kaevuritel paremad väljavaated

Kui sel suvel paneb Eesti Energia kinni Aidu karjääri, siis aasta hiljem ootab sama saatus ees Viru kaevandust, mis praegu annab tööd ja leiba ligikaudu 550 inimesele. Aleksandrovi sõnul tekib enamikul Viru kaevanduse töötajatel võimalus jätkata tööd lähedalasuvas Estonia kaevanduses. Kui mullu toodeti seal rekordilised 7 miljonit tonni põlevkivi, siis 2014. aastaks on kavas seal toodangu mahtu suurendada 11 miljoni tonnini. “Selleks tuleb 2013. aasta teises pooles panna kaevandus tööle kuuel päeval nädalas ja me vajame juurde ligikaudu 400 kaevurit. Me arvestamegi eelkõige praeguste Viru kaevanduse töötajatega,” sõnas Aleksandrov.

11miljonilise aastatoodangu saavutamiseks tuleb tema sõnul lisaks töökohtade arvu suurendamisele laiendada ka rikastusvabrikut, rajada uus suurem laadimissõlm ning osta juurde ka maa-alust kaevandustehnikat. “Need kõik on suured investeeringud, aga isegi seejuures jääb Estonia toodetud põlevkivi hind konkurentsivõimeliseks,” ütles Aleksandrov, lisades, et praegu ei ole ettevõttel plaanis taotleda põlevkivi hinna tõstmist.

Kui mullu tootis Eesti Energia Kaevandused 17,9 miljonit tonni põlevkivi, mis on viimase 20 aasta rekord, siis tänavune kaevandamismaht tuleb ühe-kahe miljoni tonni võrra väiksem. Põhjuseks, et Narva elektrijaamad on sunnitud sellest aastast kehtima hakanud väävliheitmete piirnormide tõttu vähendama tootmist ja varasemast vähem ostab põlevkivi ka Viru Keemia Grupp, kes täidab tooraine vajadusi üha suuremas osas oma valmiva Ojamaa kaevanduse põlevkiviga.

“Tänavune aasta ei tule nii rõõmus kui eelmine, kuid mahud peaksid aasta teises pooles taas hakkama kasvama, kui käiku läheb uus õlitehas,” ütles Aleksandrov.