Toots: kaine mõistusega ei saa sisekaitseakadeemia kolimist toetada

12. aprill 2012 

Üheks sisekaitseakadeemia võimalikuks asukohaks on Kreenholmi kompleks.


Politoloog Anu Tootsi hinnangul tekitaks sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale vaid probleeme ning reaalseid regionaalpoliitilisi probleeme ei lahendaks.

“Minu meelest kaine mõistusega ei saa seda ideed toetada. Kui me võtame kas või selle, mis see maksma läheb ja millist mõju see võib avaldada selle kooli õppetöö kvaliteedile, siis ma tõesti ei mõista seda,” ütles Toots ERR-i uudisteportaalile.

“Kui see oleks pikaajaline siht ja tegevuskava riiki mööda Eestit laiali viia, siis ma arvan, et see oleks väga tark ja mõistlik mõte. See tõesti tasakaalustaks regionaalset arengut, sest praegu läheb ta üha rohkem paigast ära selle tõttu, et maakonnakeskustes ei ole enam kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti,” lausus Toots.

Politoloog märkis, et Narva venekeelse elaniku jaoks avaldub riigi kohalolek või riigi positiivne imago ikkagi sellest, et tal on tööd, ka kõrgharidusega inimestel. “Aga kui me viime sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale, kust need õppejõud siis palgatakse?” küsis Toots.

Kui näiteks Tartust, mis on tõenäoline, siis on tema sõnul efekt null. “Me ei saa Narvas Kreenholmist koondatud kangruid või endisi energeetikuid panna sinna õppejõududeks,” lausus ta.

Toots ei pea tõsiseltvõetavaks ka haridus- ja teadusministeeriumi paiknemist Tartus. “Haridusministeeriumi puhul on ju teada, et nad peavad ka Tallinnas kontorit. Rahvas sõidab kahe linna vahel või peab videokonverentse ja selle mõju regionaalpoliitikale on olnud null. Mõned Tartu ülikooli tudengid on saanud tööd ministeeriumis, aga see ei ole regionaalpoliitika,” ütles ta.

“Alustama peaks tööturupoliitikast. Ma räägin avalikust sektorist kui töökohtade loojast ja tööhõive reguleerijast. Meil on kogu aeg arvatud, et ärisektor läheb ja teeb mingeid ettevõtteid kuskile ääremaadele. Ta ei lähe. Ärisektor on orienteeritud kasumile. Aga avalik sektor ei ole, selles ongi nende põhimõtteline vahe.”

Tootsi sõnul on avaliku sektori töökohtade hulk näiteks Võrumaal pidevalt alla läinud. “Maakonna tasand on täiesti tühjaks jäänud, riigiameteid tsentraliseeritakse ja töökohad on järjest kadunud. Need tuleb sinna tagasi tuua,” sõnas Toots.

“Ametnike suhtlus käib põhiliselt ikkagi interneti ja telefoni kaudu. See, kus see ametnik füüsiliselt istub, ei ole üldse tähtis ja sellepärast ma ei saa aru, miks nad ei või istuda Valgas, Põlvas, Võrus, Põltsamaal,” lausus Toots.

Ta märkis, et inimesed, kes praegu on hõivatud Tallinna ametkondades, saab hõivata maakondades, aga see, mida riik praegu teeb, on selle vastand. “Maksuameti viimane reformikava on sellest ehe näide. Riik on oma kohalolekut võlgu kõikidele äärealadele, mitte ainult Ida-Virumaal.”