Kingissepp tahab taas saada Jamburgiks

2. aprill 2012 IRINA KIVISELG

Nord on endiselt Kingissepa üks suuremaid kaubanduskeskusi.

Reedesel päeval ei olnud Eesti piirist vaid pooletunnise sõidu kaugusel asuva siinse punarevolutsionääri Kingissepa nime kandva linna tänavail just palju rahvast. Rõske ilm, suured lombid ja libedad kõnniteed ei kutsunud jalutama, kuid inimesed, kellega sattusime rääkima, olid sellele vaatamata rõõmsad ja eluga selles linnas rahul.

“Kingissepp on rahvarohke koht,” oli esimene väide, mida kuulsime ühe kohaliku elaniku suust. Tööpäeval me muidugi suuri rahvamasse ei märganud, kuid asjaoluga, et linn asub seitsme tee ristil, tuleb nõustuda. Eks meiegi – naaberriigi linnade elanikud – astume ikka teisele poole piiri sattudes Kingissepast läbi – kiikame turule ja kauplustesse ning uudistame, kuidas naabritel elu läheb.

Kuidas siis läheb?

“Väga hästi,” vastas 26aastane noor ema Olga. “Läheme praegu lasteaeda. Hiljuti ostsime korteri. Läheduses avati kunstide kool – kui laps kasvab, hakkame tema andeid arendama.”

Kingissepas elab peaaegu 60 000 inimest. Linnas käib ehitustöö: siin-seal vedelevad tänavail mingid konstruktsioonid. Linnarahva sõnul käib siin teist aastat järjest torustike vahetus ning tänavu peaks see lõpule jõudma. Elanikud räägivad, et viimastel aastatel on linna ilme muutunud ning paljud on hakanud oma majade ümbrust kaunistama – lilli istutama, väikevorme looma.

Kauplusi on seal palju nagu igal pool mujalgi. Samas tuleb Venemaa väikelinnades tihtipeale ette, et kui poe seinal on silt “Liha”, siis ei tähenda see sugugi seda, et seal just liha müüakse. Ühe sellise sildi taga oli näiteks hoopis apteek.

Eestlaste rajatud kaubakeskuses on rahvarohke

Iga vastutulija soovitab linna sattunul külastada kaubanduskeskust Nord, mille üle kohalikud silmanähtavalt uhkust tunnevad. See 8000ruutmeetrise kaubanduspinnaga moodne kahekorruseline hoone Kingissepa kesklinnas ehitati Ida-Viru ettevõtjate osalusel, kes investeerisid sinna üle 9 miljoni euro! Kingissepa elanikud said seal üle 200 uue töökoha.

Paari aasta eest oleks majanduskriis Nordi keskuse äärepealt pankrotti viinud. Aga ilmselt saadi raskustest jagu, sest praegu näib kaubanduskeskus õitsval järjel olevat – kõik kaubanduspinnad on hõivatud, O´Key hüpermarketi kassade juures on aga mõõdukad järjekorrad.

Eestist tulnud inimesi on kassajärjekorras lihtne ära tunda – vaevalt et kohalikud varuksid praegusel aastaajal suhkrut, võttes korraga mitu viiekilost pakki. Ja väidetavalt mitte ainult sellepärast, et Vene suhkur on odavam – see pidavat olema ka magusam ja seda kuluvat vähem.

Toiduainete hinnad ei erine oluliselt Eesti omadest. Puu- ja juurviljad on pisut kallimad, liha ja piim jällegi natuke odavamad. Kurikuulsad sigaretid ja viin maksavad vähem, kuigi kohalikud kinnitavad, et ka nende hinnad tõusevad.

Poodlemisest väsinud turist võib Nordis ka keha kinnitada – teisel korrusel on väike ja hubane kohvik. Menüü üllatas ja rõõmustas roogade mitmekesisusega – alates tatrapudrust kuni sušini. Kolmekäiguline lõuna koos kohviga läks maksma pisut vähem kui 10 eurot.

Nordis avati hiljuti ka moodne kino, kus saab vaadata 5D-filme. Töötajate sõnul ei saa publiku vähesuse üle kurta – 150rublane pilet ei peleta kedagi.

Üks populaarsemaid müügikohti on Kingissepas turg. Seal võib ka tingida ja seepärast teevad kohalikud paljud ostud just turul.

Sadam toob elanikke juurde

Kohalikus muuseumis saime kokku linna kultuuri-, spordi- ja hariduskomitee kultuuriosakonna juhataja Irina Razumovaga. Ta rääkis, et linna elanikkond kasvab – praegu on Kingissepas umbes 60 000 elanikku, samanimelises rajoonis elab veel 20 000 inimest.

“Suuresti on see seotud Ust-Luga sadama kiire arenguga. Inimesed tulevad tööle ning jäävad alatiseks siia,” ütles ametnik. “Varsti valmivad seal kool 350 õpilasele ja 140 kohaga lasteaed. Tänu riigi sotsiaalpoliitikale muutub demograafiline olukord ka tervikuna – lapsi sünnib varasemast rohkem, lasteaedadesse on tekkinud järjekorrad.”

Kingissepas käib tasapisi ka elamuehitus. Ühe kohaliku elaniku sõnul on elamispinda põhimõtteliselt piisavalt – kõik kohalikud lehed on korterimüügikuulutusi täis.

Sillamäe tikkijate näitus

Irina Razumova märkis uhkusega, et äsja avasid nad endise muusikakooli ja kunstikooli baasil uue kunstide kooli. Lapsed ja õpetajad said enda käsutusse kaunilt renoveeritud lasteaiahoone.

“Kingissepa elanikel on põhjust uhkust tunda – meie rahvapilliorkester tunnistati teist aastat järjest Venemaa parimaks,” rääkis linna kultuurijuht. “Kaks õpetajat pälvisid tänavu Vene Föderatsiooni teenelise kultuuritöötaja aunimetuse.”

Razumova märkis, et neil on head sõprussuhted kujunenud Sillamäe linnaga. Kahe linna vahel toimub projektikoostöö, näiteks alles hiljuti avati siin Sillamäe tikkijate näitus.

“Bereginja valmistab Sillamäe juubeliks ette eriprogrammi,” lisas Razumova. “Kingissepas toimub kaks suurt konkurssi: noorte kunstnike konkurss “Meie naabrid” ning Venemaa, Narva ümbruse ja Eesti muusikakoolide vaheline võistlus. Viimane algab märtsi lõpus ja selle žürii liikmete seas on ka Maria teatri pedagooge, kes viivad heategevuse korras läbi meistriklasse. See on hea stiimul uuele põlvkonnale. Konkursile tuleb lapsi ka Narvast, Jõhvist ja Kohtla-Järvelt.”

Muuseum areneb ja kutsub

Hiljuti tähistas Kingissepa linnamuuseum, õigemini selle hoone, 100. aastapäeva. Vanemteadur Marina Sõtšova sõnul ehitati see hoone 1909. aastal. Muuseum kolis siia pärast seda, kui endine asukoht – Katariina kirik – 1990. aastal kogudusele tagastati. Enne tegutsesid muuseumihoones keskkool ja õhtukool.

Peterburi muuseumiagentuuri halduses olevas muuseumis on viis püsiekspositsiooni, mis tutvustavad regiooni ajalugu, II maailmasõja sündmusi ja Jamburgi – sellist nime kandis 1384. aastal asutatud Kingissepp aastani 1922 – linnaelu. Need pakuvad huvi nii linnaelanikele kui arvukatele turistidele. Iga kuu toimub näitusi ja mitmesuguseid üritusi. Muuseumi juures tegutsevad põlisrahvaste keskus ja pühapäevakool, kus peavad loenguid ka tuntud teadlased.

Tagasi Jamburgiks

Kingissepas on käimas ulatuslik kampaania linnale endise nime tagastamiseks. Üks liikumise aktiviste, ajalehe Vostotšnõi Bereg toimetaja Dmitri Vlassov ütles, et kogutud on hulgaliselt materjale ja arvukalt toetusallkirju. “Kuigi küsimus ei ole päevakorral esimest korda, usume me ometi oma edusse,” kinnitas Vlassov.

Seni aga kulgeb elu omasoodu. Hiljuti hakati linnale hümni otsima, selleks kuulutati välja konkurss. Irina Razumova sõnul tahavad linnavõimud määrata kindla päeva linnapäeva tähistamiseks – seni ühitati seda muude tähtsate sündmustega.