AHHAA keskus teeb teaduse lõbusaks

31. märts 2012 SIRLE SOMMER-KALDA

Põneva arhitektuuri ja sisuga AHHAA keskuse maja asub Tartus Tigutorni ning Aura veekeskuse vahel.


“Mõni pere veedab siin viis-kuus tundi,” kinnitas AHHAA teaduskeskuse giid Jörgen Viilik, kes juhatab gruppe põnevasse maailma, kus saab näha tibude koorumist, seigelda viltuses majas, sõita liftiga maa alla ja pedaalida lae all jalgratast.

AHHAA keskus, mis kolis mullu kevadel Tartus uude põneva arhitektuuri ja sisuga majja Tigutorni ning Aura veekeskuse vahel, pakub 3000ruutmeetrisel näitusepinnal teadust, seiklust ja mõnusat ajaviidet.

Keskuse üheks ehteks on planetaarium, mis on Jörgen Viiliku sõnul vähemalt veel praegusel hetkel maailmas ainulaadne. Nimelt näeb hoone katusel oleva hõbedase kera sees tähti mitte ainult ümberringi ja pea kohal, vaid ka jalge all läbi klaaspõranda. “See on täissfääriline – tähed on tõepoolest igal pool,” kinnitas ta.

Kahjuks ei õnnestunud selles oma silmaga veenduda, sest planetaariumietendus on väga menukas ja sinna tasub varakult koht broneerida. Vähemalt laupäevasel päeval oli AHHAA keskusesse avamisajal minnes kogu päeva etendustele ainult kaks vaba kohta.

Samuti tuleb registreeruda töötubadesse, kus saab ehitada tuulikut, valmistada limonaadi või šokolaadi, opereerida seasilma ja teha muud põnevat.

Kõik ülejäänud eksponaadid on ligipääsetavad eelnevalt registreerumata. Giid juhatab esmalt peegellabürinti, kus on mõistlik käed ette sirutada, et mitte näoga peeglit rammida, ja viltuste seintega majja, kus on raskusi tasakaalu hoidmisega. Proovimist väärib kosmonautide treeningsüsteem ja lae all trossi mööda jalgrattaga sõitmine.

Keskuses on kaks omapärast lifti – üks sõidab läbi katuse ja teine maapõue, kus sõitja silme ette manatakse 3D-efektis kõik sügavikus leiduv, alates kanalisatsioonist ja lõpetades tulise magmaga.

Tehnikaimede kõrval näeb elusolendeid

Elussaalis näeb Baltimaade suurimat mereakvaariumi merisiilikute, meritähtede, korallide ja kaladega. “Korallid on tegelikult kasvatatud all keldris, kus meil on veel üks akvaarium,” selgitas giid.

Mereakvaariumi kõrval asub veemaailm, mis tõmbab magnetina mudilasi, kes saavad katsetada värviliste pallidega mitmeid füüsikaseadusi.

Igas vanuses inimesi köidavad sipelgakoloonia tegemised ja inkubaator, kus saab näha üht elu sünniimet – tibude koorumist munast. Kel ei õnnestu teaduskeskust külastades tibu sünni tunnistajaks olla, saab seda jälgida veebikaamera vahendusel AHHAA kodulehel.

Viiliku sõnul varustab teaduskeskust haudemunadega Tallegg. Tibuloote kasvamist on võimalik jälgida läbi spetsiaalse seadme – ovoskoobi, mis valgustab muna läbi. Koorunud tibupojad saavad teaduskeskuses mõne päeva kosuda ja uue eluga kohaneda ning seejärel tuleb neile järele talunik, keda keskuse töötajad kutsuvad “tibumeheks”, ja viib nad oma Lõuna-Eesti talusse. “Vahel ta ikka saadab meile pilte, kuidas meie tibud on suureks kasvanud,” jutustas giid.

Vahetuvad näitused

Et korduvkülastajatel oleks alati midagi uut näha ja kogeda, on oluline koht rändnäitustel. Nii on robotloomaaia näituse välja vahetanud Soome teaduskeskusest Heureka toodud muusikanäitus, mis omakorda vahetub aprillis valgusnäituse vastu. “Tavaliselt on näitused sisse ostetud, aga seekord valmistavad AHHAA töötajad ise eksponaadid. Oli ju valgusnäitus see, millega AHHAA end alguses väga tugevalt kaardile pani. Nüüd võetakse parimad eksponaadid ja ehitatakse need üles uues kuues,” selgitas Viilik.

AHHAA Tallinna filiaalis on aga aprilli lõpuni avatud kogupere-haridusnäitus “Ahhaa, jäätisega metsa!?”, kus saab seigelda riigimetsa majandamise keskuse mudelmetsas ning uudistada ajaloolisi jäätise valmistamise masinaid.

Keset külma talve Tallinna Vabaduse väljaku alla ehitatud metsas saab lisaks linnulaulu nautimisele iga näitusekülastaja võtta endale metsa peremehe rolli ning otsustada, kas majandada või mitte majandada metsa. Kui esmapilgul tekib küsimus, mis on metsal ühist jäätisega, siis jäätisepulk on just metsa majandamise tulemus.