Niimoodi ei saa lõputult kesta

16. veebruar 2012 

Eile üleriigilisel linnade ja valdade päeval kõlanud mõtted ei hiilanud just uudsusega. Inimesi jääb väiksemates kohtades üha vähemaks, enamik omavalitsusi kurdab, et neil on seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks liiga vähe raha ja keskvõim seda juurde ei anna.

Haldusreformi vajadus on juba 10-15 aastat ilmselge, aga ometigi ei toimu selles osas märkimisväärset edenemist. Kuigi inimesi ja maksumaksjaid jääb väiksemates kohtades iga aastaga vähemaks, ei ole omavalitsuste endi arv märkimisväärselt kahanenud. Vähemaks jääb päästekomandosid, koole, lasteaedu, bussiliine, postkontoreid, aga linnavalitsused ja vallamajad koos suure hulga ametnikega on jätkuvalt riigi ehk maksumaksjate ülalpidamisel.

Trööstitu on, et praegune võimuliit pole eelkõige Reformierakonna poliitilisest omakasust tulenevalt teinud mingeid katseid olukorra muutmiseks. Neile on kasulikum moosida omavalitsusjuhte oma ridadesse ja teha neist oma kohapealsed lojaalsed politrukid, kui asuda omavalitsuste arvu koomale tõmbama.

See on aga üha rohkem üle jõu käiv laristamine, sest sellesama raha eest, mis kulub väikeste ja nõrkade omavalitsuste ametnike ülalpidamisele, saaks teha praegusest märksa rohkem kasulikku sama kandi elanike jaoks.

Loomulikult ei tohi omavalitsusi liita ja lahutada uisapäisa, vaid selle protsessi enese pärast. Eesmärgiks peavad olema parem elukorraldus ja tõhusam avaliku raha kasutamine. Meist märksa jõukamas Soomes saadakse sellest hästi aru ja tegeldakse haldusreformiga tõsiselt, meil aga käib priiskamine edasi.