Kirderanniku segakoor võttis Kaevuri mehed enda kampa

21. märts 2011 

Kui Kirderanniku segakoor hiljuti “Kaevurivalssi” linti laulis, ei teatud veel, et seda sündmust võib edaspidi pidada endeks.

TIIA LINNARD

tiia@pohjarannik.ee

TEET KORSTEN

teet@pohjarannik.ee

“Siruta end üles!” Ja üle poolesaja laulja Jõhvi gümnaasiumi saalis kasvavad dirigent Allan Tamme tahtmise peale ning dirigentide Keio Soomelti ja Elo Üleoja silme all mitme vaksa võrra pikemaks, sirutades endid nagu päevalilled päikese poole. “Ja nüüd hakka ussi kombel end tagasi kerima!”

Kui ussi kombel, siis ussi kombel – asi see lauljal päevalillest ussiks ümber kehastuda!

“Ja nüüd palun aktiivne “s”!” pole dirigendi soovidel ka otsa ega äärt.

Lauljatest saavad Alutaguse metsade kõige ohtlikumad ja musikaalsemad rästikud, kes s-i ühe, kahe ja kolme kaupa aktiivselt sisistavad.

“S-s-s-s!”

“Ss-ss-ss-ss!”

“Hoia rütmi! Terav “s”! Pinge!” kamandab Tamm klaveri taga.

“Pinge! Pinge!! Pinge!!!”

Rästikud pingutavad nii mis kole!

“Ja vabastus.”

Seejärel lüüakse käed puusa ning jätkatakse tähekombinatsioonidest lauluharjutustega, kilgates vahepeal kui operetikangelased “aih, oih, aih!” ning üritades peru hobust peatada “prr!”.

“Animo mia,” tuleb Tammelt uus hääleharjutus.

Mida tähendab “animo mia”?

Tamme arvates võiks see tähendada “minu hinge”.

Isegi kui ta seda ei tähenda – asja juures ollakse hingega.

Kuigi pealtnäha on tegemist täiesti tavalise kooriprooviga, läheb see möödunud neljapäeval aset leidnud harjutustund Ida-Virumaa koorimuusika ajalukku.

Kaubamärk jääb alles

Mullu sügisel pärast Aita Leida nimelise segakoori ja Voka segakoori ühinemist tekkinud Kirderanniku segakoor kasvatas neil päevil lauljate arvu veelgi, pannes leivad ühte kappi tänavu veebruaris 55aastaseks saanud meeskooriga Kaevur.

Kaevuri koorivanem Andres Rokka seletab ühinemist “demograafilise kriisiga”. “Tegu oli surnud ringiga – esineda ei saanud, sest kooriliikmeid oli liiga vähe, ja uusi mehi ei lisandunud, sest koor ei esinenud, ja sestap polnud stiimulit liituda,” räägib ta.

Kaevuris oli lõpuks vaid 10 meest, aga samas oli neil kaks head dirigenti – Elo Üleoja ja Keio Soomelt. Seetõttu pakutigi Kirderannikule Rokka sõnul liitumisidee välja.

Kas kogenud “kaevuritele” ei tee tuska, et soliidse ajalooga meeskoor sellisel moel transformeerub, et mitte öelda “teise koori sulandub”?

“Mingil määral identiteet kaotab, aga kõige tähtsam on, et meeskoor Kirderanniku segakoori sees säilib. Eks näis, mis saab, aga nimi jääb alles. Ühendatud meestevägi hakkab ju laulma Kaevuri nime all. Nüüd on koos Kirderanniku meestega meid kokku 27 lauljat ja loodame, et neid tuleb juurde,” ütleb Rokka.

Kuldsete kiivrite välkudes

“Kolm dirigenti on ikka kolm dirigenti: tenorid, bassid, aldid ja sopranid – kõik saavad plaksuga hääle sisse,” on 44 aastat Kaevuris laulnud Väino Mehide esimese Kirderanniku lipu all toimunud prooviga rahul.

78aastane Mehide on lauluüksuste ümbergrupeerumist oma elus ennegi näinud. “Ei ole midagi uut siin päikese all,” nendib ta, tuues näiteks omal ajal Käva klubis tegutsenud segakoori, mis 1957. aastal pooldus naiskooriks Loit ja meeskooriks Põhjarannik.

Mehide on laulnud 1. klassist alates ning nii kaua, kui jalad ja hääl kannavad, kavatseb seda ka jätkata. “Kui sa ise ennast vanaks ei pea, ei pea seda ka teised,” muheleb ta, kinnitades, et tunneb ennast uues kollektiivis ka poole nooremate meeste hulgas igati hästi.

Sügisel annab Kirderanniku segakoor kuldsete kiivrite välkudes Kaevuri 55. sünnipäeva auks kontserdi.

Koori 50 aasta juubeli ajal seisis kollektiivi ees veel Aadu Kukk – dirigent, kes kantseldas seda meesteväge 36 aastat.

Võidab ka dirigent

Kaevuri raudvara hulka kuuluv Mehide on Kukele tänulik, et koori 50 aasta juubelini välja vedas. “Eks ta meie pärast neid närvirakke kaotas ikka üksjagu, aga tugev mees, nagu ta on – vastu pidas,” tõdeb Mehide.

2007. aastal dirigendi ameti maha pannud ning eelmise aasta sügisest Atsalama segakooris laulev Kukk saab aru, et endist viisi poleks ansambliks kokku kuivanud Kaevur saanud jätkata. “Seitse-kaheksa meest proovis – see pole ju enam meeskoor,” tõdeb ta.

Keio Soomelt loodab Kirderanniku laienenud koosseisust palju – et sellest areneb koor, mis on võimeline esitama nii sega-, mees- kui naiskoori repertuaari. “Üks eesmärk oli säilitada Kaevuri kaubamärk. Kuna Kaevuriga lisandus mehi, ootame nüüd juurde naisi. Tegelikult ootame kõiki. Parameetriteks on viisipidamine,” ütleb Soomelt.

Noormehe sõnul võidavad ka ühendkoori juhid – just kogemuse osas. “Saame kolm ühes paketi. Tänases kontekstis on sellise koori juhatamine puhas rõõm,” nendib ta.

Meeleolukas repertuaar

“Kel pole veel üllitist pealkirjaga “Liivimaa pastoraal”?” lehvitab Soomelt saalis laululehtedega.

Ultima Thule esituses Eesti rokkmuusika ajalukku läinud “Liivimaa pastoraal” kuulub tänavuse noorte laulupeo kavva, nagu ka Tõnis Mäe repertuaaris olev “Ilus oled, isamaa”, mille noodikirja jagab omakorda Tamme: “Mehed, kas kõigil on see olemas?”

Kas Kirderannik valmistub osalema üle-eestilisel noorte laulupeol? “Ei-ei,” muigab Tamme. “Meie õpime neid laule enda ja meie publiku rõõmuks. Kergemuusika kooriseadeid on lihtsalt nii vähe. Tegemist on väga nõudliku repertuaariga, mis on samas väga meeleolukas.”

Kuidas need meeleolukad lood kõlavad, saab kuulata juba maikuus toimuval kontserdil, mis paneb Kirderanniku esimesele hooajale punkti.

Suvel osaletakse Rakveres toimuval punklaulupeol. “Otse loomulikult teen ma selle kaasa!” muheleb Mehide, kes on alates 1947. aastast osalenud ühe erandiga kõikidel üldlaulupidudel. Aga Eestimaa teine pungipidu – see saab 78aastasele mehele olema esimene.

Mullu sügisel pärast Aita Leida nimelise segakoori ja Voka segakoori ühinemist tekkinud Kirderanniku segakoor kasvatas neil päevil lauljate arvu veelgi, pannes leivad ühte kappi tänavu veebruaris 55aastaseks saanud meeskooriga Kaevur.