Töötaja kasvatamine koolipingist

13. november 2011 

Jah, tööpuudus on meil ikka kõrge, aga aina rohkem räägitakse niinimetatud struktuursest tööpuudusest. Mis tähendab, et teatud valdkondades ja erialadel on spetsialiste puudu. Tööpuudus on aga enamasti suurem madalamat kvalifikatsiooni nõudvais sektoreis.

Tööstusettevõtted on pikki aastaid kurtnud, et insenere pole võtta ja tehnilise haridusega inimesi on aina raskem leida. Vahepealne majandus- ja juurahariduse buum kaotas ära ühe inseneride põlvkonna. Kõik ei saa olla juristid ja turundusjuhid. Majanduse käekäik sõltub eelkõige tootmisest ning tööstusel on siin juhtiv roll.

See, et hiljutisel haridus- ja tööstusalasel konverentsil jõuti tõdemuseni, et tööjõudu tuleb hakata kasvatama juba koolipingist, on loogiline jätk meie piirkonna tööstus- ja energeetikasektori arengus. Palja rahaga õli- või energiatootmist ei arenda, kui sul pole inimesi, kes mõistaksid tehnoloogiaid rakendada.

Ent tööandjate minek koolidesse pole ammu enam uus nähtus. Riik on endale teenistujate tagamiseks juba otsa lahti teinud.

Sellest õppeaastast pakutakse näiteks Kohtla-Järve kahes gümnaasiumis valikainetena eelõpet sisekaitseakadeemias õpitavates ainetes.

Sisekaitseakadeemia ained valinud kümnendate klasside õpilased saavad gümnaasiumi lõpetamise ajaks abipolitseiniku, piirivalvuri, päästja ja tuletõrjuja teoreetilise ning praktilise ettevalmistuse koos sellekohase tunnistusega. Kõik noored ei pruugi muidugi kooli lõpetades seda teed edasi minna, kuid paljudele teeb see valikute üle otsustamise lihtsamaks.

Tööstusel on praegu head võimalused taas populaarseks tõusta: stabiilne ja korralik palk, kõiksugu lisasoodustused ning kindel töökoht on arvestatavad trumbid, millega ettevõtted saavad end noortele reklaamida. Ja seda polegi nii vähe.