Lembit Kaljuvee: “Kui me kevadel võimule ei saa, siis sügisel kindlasti”

20. märts 2011 

Lembit Kaljuvee hinnangul võiksiks Eesti Venemaa suunel rohkem riske võtta.

Olete viimastel aastatel nii palju rääkinud ja kirjutanud, kuidas oleks õigem Ida-Virus ettevõtlust ja majandust korraldada. Teil on olemas eduka ettevõtja kogemus. Miks te selle asemel, et tegutseda siinses ettevõtluses, olete valinud poliitiku ameti, kes opositsioonis olles võib küll särada küsimuste ja sõnavõttudega riigikogu infotunnis, aga reaalseid võimalusi otsuste mõjutamiseks ei oma?

Oleks Keskerakond riigis võimul, tegutseksin ilmselt energeetikasüsteemis edasi.

Reaalsus on, et Keskerakond ei ole võimul, ja tõenäosus, et ta sinna lähiaastatel saab, on väike.

Mina arvan küll, et kui me kevadel kohe pärast valimisi ei saa võimule, siis sügisel juba saame. Juba praeguses võimuliidus teeb Reformierakond IRLile liiga. Kui jõudude vahekord läheb nüüd veelgi rohkem Reformi kasuks… Nende ülbust arvestades ei kannata IRL seda lihtsalt välja.

Kas siis hakkab Edgar Savisaar Mart Laariga valitsust tegema?

Ega nad kumbki ole igavesti laulatatud oma partei etteotsa. Minu andmetel on Laar juba praegu partei juhtimisest sisuliselt kõrvaldatud. Ega Edgari seisud ole ka enam sellised nagu mõned aastad tagasi.

Jagate Evelyn Sepa mõtet, et Savisaarel oleks aeg parteijuhi kohalt lahkuda? See annaks Keskerakonnale vabamad käed ja avardaks koostöövõimalusi teiste erakondadega?

Ajakirjanikel on valimiste eel huvitav rääkida parteisisestest asjadest, aga partei liikmetel ei ole. Ent ma arvan küll, et sügisel, kui toimub erakonna kongress, on esimehe kohale kandidaate kindlasti rohkem kui üks.

Need kandidaadid valib ikka üks inimene…

See ei ole nii. Teil on jäänud lihtsalt selline kuvand.

Miks selline mulje on Keskerakonnast jäänud?

Eesti parteide üks suuremaid puudusi on nõrgad juhid. Üks asi, mille pärast ma Edgarit olen toetanud, on see, et ma arvan samuti, et juhid peavad olema tugevad. Vaadake, miks sotsid pole suutnud midagi märkimisväärset saavutada. Neil on väga palju tarku. Nende jutt on minu omast kordades targem, nad on ilma palju näinud. Aga kui tegemiseks läheb, siis on neil puudunud tugev juht.

Te olite aastaid valitsuses koos Reformierakonnaga. Miks te neil aastatel Ida-Virumaa jaoks, kus on nii palju teie toetajaid, midagi põhjapanevat korda ei saatnud?

Kuidas ei saatnud? Võtame kas või sellesama Eesti Põlevkivi. Me tegime selle korda. Ta on suuteline suhteliselt väikeste investeeringutega tootma aastas 18 miljonit tonni põlevkivi.

See tähendas ka tuhandete töökohtade kaotamist Ida-Virumaal.

Ei, me ei kaotanud neid.

Töökohti on seal ju tuhandete võrra vähemaks jäänud?

Kui see valvur, kes täna on Estonia kaevanduse putkas, sai varem palka Eesti Põlevkivilt, aga nüüd saab turvafirmast, siis see töökoht on ju alles. Põhiline, et me suutsime ärikultuuri parandada.

Kui Keskerakond saaks riigis taas võimule, siis mida see Ida-Virumaa jaoks eelseisval kahel-kolmel aastal kaasa tooks?

Esimese asjana võtaksime Eesti Põlevkivi Eesti Energiast välja.

Mida see annaks?

Põlevkivitootjad muutuksid sel juhul peremeesteks. Peremees ajab ikka asju paremini.

Peremeheks jääb ju tegelikult ikka riik majandusministri isikus?

Vaadake, kui palju asju pandi siin Mati [Jostovi] ajal käima. Tänastel juhtidel [Eesti Energia Kaevandused] ei ole sisuliselt mingit võimu. Nad ei saa luba küsimata midagi ette võtta.

Kui Keskerakond oleks valitsuses, siis saaksime oma suure naabriga paremini läbi ja sealtpoolt tulevad kaubavood kasvaksid tunduvalt. Olen selles raudselt veendunud ja see mõjub kõigepealt siinsele piirkonnale hästi.

Milline on see salanupp, millele vajutamine paneb transiidivood käima?

Esimese asjana ei tohiks meie valitsuse liikmed käia mööda Euroopat ning sõimata ja halvustada Venemaad. Minule on täiesti vastuvõetamatu praeguse valitsuse suhtumine oma naabrisse.

Teie hinnangul on kehvades suhetes süüdi puhtalt Eesti pool?

Ei, ma ei ütle, et asi on vaid Eesti poliitikas. Kui suhted on sellised, nagu nad praegu on, siis on mõlemal poolel oma süü. Aga meie valitsus väidab, et meie üldse süüdi ei ole.

Mida arvate seisukohast, et Venemaaga suhtlemist ei tohiks väga tihedaks muuta, sest Venemaa on jätkuvalt huvitatud oma mõju suurendamisest Baltimaades ja läbi majanduse on seda kõige tõhusam teha? Sellest võib saada oht Eesti julgeolekule?

Teatud oht kindlasti on ja sellele tuleb mõelda. Samas Venemaaga äri tegemine on tulusam kui mõne teise riigiga. Äris kehtib kõikjal reegel, et mida suuremal turul sa toimetad, seda suuremad on nii võiduvõimalused kui riskid.

Kas Venemaaga tihedamal läbikäimisel võidetav lisatulu väärib selliste riskide võtmist, mis võib kogu riigi panna tugevamalt Venemaa lõa otsa, nagu on juhtunud mitmete teiste tema lähinaabritega?

Mina arvan küll, et võiksime Venemaa pool riske senisest rohkem võtta. Teatud piirini. Näiteks tööpuuduse leevendamisel võiks sellest palju abi olla. Venemaaga äri tegemisel sünnivad tulemused üsna kiiresti, võrreldes Lääne-Euroopa riikidega. Ütlen seda oma kogemuse põhjal, kuna olen äri teinud mõlemas suunas. Kui teatud aja tagant võivad ka poliitilisel pinnal tagasilöögid tulla, mis panevad äri jälle mõneks ajaks seisma, siis kokkuvõttes võidad ikkagi rohkem kui kaotad.

Mis mõju puudutab, siis seda tahavad saavutada väikeriikide üle ju kõik suured. Iseküsimus on, millise retoorikaga seda tehakse. Üks ütleb neid asju ilusamalt, teine inetumalt. Siin ei saa vaadata ainult seda argumenti, et Ameerika pole meid okupeerinud.

Ajalugu ja selle mõju ei saa ju eirata?

Meil vaadatakse ainult viimast okupatsiooni. Kui vaadata viimast tuhandet aastat, siis Saksamaa suhtes peaks meil olema märksa rohkem negatiivset hoiakut.

Tulles tagasi olevikku ja Ida-Virumaale – millisel moel suudaks Keskerakond elu Ida-Virumaal ülejäänud Eestile paremini järele aidata?

Me oleme olnud viimase kümnendi jooksul kahes osas kokku neli aastat valitsuses. Kui me vaatame viimast viit aastat, siis Ida-Virumaa areng on kiirem kui teistes regioonides.

Milles see väljendub, kui tööpuudus on jätkuvalt suurim ja vaesust on endiselt palju?

Ida-Viru on hakanud põhjast välja tulema. Ka tööpuuduse osas oleme teistele järele jõudmas. Sel ajal kui me oleme olnud valitsuses, oleme me andnud impulsi selleks, et siin hakkaksid asjad paremaks minema.

Olete kogenud ärimees. Kui vaatate Keskerakonna nende valimiste programmi kui ettevõtte tegevusplaani teadmisega, kui palju ühe või teise lubaduse elluviimine maksab ja kui vähe on võimalusi nendele rahalise katte leidmiseks, siis kui ruttu pankrot tuleks?

Mina vaatan programmi eelkõige kui soovitud suunda, mille poole tahetakse minna. Ühegi partei programm ei Eestis ega kusagil mujal ei ole kunagi täielikult täidetav.

Tähendab kõik valetavad teadlikult ette?

See pole valetamine. Mõni asi saab lihtsalt paremini ära tehtud, teine halvemini. Praegu ei ole teada, mis kuidas õnnestub – see sõltub ju paljudest asjadest. Kuid kindlasti teeksime paljud konkreetsed asjad ära.

Miks lubaduste paketi hind ja see, kust selleks raha kavatsetakse võtta, pole isegi ligilähedaselt tasakaalus?

Tulusid saab kasvatada astmelise tulumaksuga. Samuti vähendades emapalga ülemmäära. Aga põhiline on tõmmata majandus käima.

Kuidas aitab majandust käima tõmmata astmeline tulumaks, mis tähendab tööjõukulude kasvu?

Ma ei usu, et see takistuseks saab. Meie pakutud variandi järgi kasvaks tulumaksu määr alates 12 000kroonisest palgast.

Üsna rohkesti kohalikke keskerakondlasi on sattunud kriminaaluurimise alla. Mihhail Stalnuhhin on nimetanud seda poliitiliseks tagakiusamiseks valitsevate parteide poolt. Jagate te seda arvamust?

Võib ka nii mõelda ja ju siis on Stalnuhhinil alust nii öelda. Aga põhiprobleem on minu arvates selles, et praegune riigihankesüsteem on aetud liiga keeruliseks. Kui varem võis peaaegu iga kolhoosi esimehe kinni panna, siis praegu võib sama öelda omavalitsusjuhtide kohta. Piisab võtta mõned hankedokumendid.

Praegu peab omavalitsus riigihanke korraldama isegi peldikupaberi ostmiseks. Mina ei kohustaks odavamate kui poole miljoni euroste teenuste sisseostmisel omavalitsusi riigihanget korraldama. Teeks selleks lihtsa mõne punktiga korra.

Mulle ei meeldi, et praegu tuleb isegi siis, kui on ette teada, et hankel parima pakkumise teinud firma taga on pätt, kes ei tee korralikku tööd, ikkagi temaga käed lüüa.

Kui riigihankeid tegema ei pea, siis viib see ju selleni, et võitma hakkavad vaid linnapea või vallavanema sõprade firmad.

Aga mis sellest. Miks ma ei või sõbra käest tellida, kui tean, et ta teeb tööd korralikult ja õigeks ajaks ning kvaliteedi ja hinna suhe on paigas? Miks ma peaks eelistama kaabakat, kes õiget tööd ei tee, küll aga palkab juriste, et omavalitsuselt raha välja protsessida?

Kui hakkame sõpradelt tellima, siis ei jää ju turumajandusele ja konkurentsile üldse mingit kohta?

Ega sõber tähenda seda, et talle võiks üle maksta. Mina olen harjunud sellega, et sõber teeb mulle korralikku tööd ja ma maksan talle korralikult.

Keskerakonna programmis on kirjas, et erisuguste arusaamade avalikustamise tagamiseks tuleb Eesti meedias luua reaalne sõnavabadus. Mida see tähendab?

Olen kindel, et kui ma poleks Keskerakonnas, siis meedia avaldaks mu seisukohti palju meelsamini ja tihedamini. Mitmed üleriigilised väljaanded ja ka rahvusringhääling on kallutatud.

Kuidas reaalse sõnavabaduse kehtestamine peaks välja nägema? Kas etaloniks on Kesknädal, Gorod, Panorama ja teised selletaolised väljaanded, kus peale keskerakondlaste teiste arvamusi lihtsalt pole?

Ei pea, need on väga pisikesed tükikesed Eesti meediast. Me räägime üldisest lähenemisest, et kallutatud hoiakutest lahti saada. Kindlasti on Keskerakond ja ka meie liider teinud suhtlemisel ajakirjandusega vigu. See pole tulnud ainult meedia poolt. Aga sellist seisu tuleb parandada.

Lubate viia kodakondsuspoliitika euroopalikule tasemele. Mida selle all mõtlete?

Mina annaksin neile inimestele, kes on Eestis sündinud, kodakondsuse.

Kas järgmine samm oleks Eestis ka vene keele kui teise riigikeele kehtestamine?

Ei oleks.

Suur osa teie valijaid ilmselt sooviks seda?

Mingi loogika selles on, et kui oled teinud ühe sammu, siis teise ja kolmandagi. Aga kodakondsuspoliitikaga meie valitsus kindlasti tegeleks.

Mida positiivset Eesti riigile kodakondsuse andmise lihtsustamine kaasa tooks?

Ma arvan, et riigi suurim väärtus on lojaalne kodanik. Ma olen inimestega rääkinud ja tean, et kodakondsuse saamise korral nende lojaalsusaste tõuseks.