Ministeerium viskab Iisaku muuseumi oma “supiköögist” välja

3. november 2011 TIIA LINNARD

Iisaku väikese mäluasutuse löögi alla sattumine võib viia sihtasutuse Alutaguse Muuseumid moodustamiseni.


“See ei tule kõne allagi, et vald hakkaks muuseumi ülal pidama,” on Iisaku vallavanem Avo Kiir kategooriliselt vastu kultuuriministeeriumi ettepanekule võtta seni riigieelarvest toitunud Iisaku muuseum valla omandusse.

Kulude kokkuhoiu võimalusi otsiv ning muuseumide valdkonda reformiv kultuuriministeerium on Iisaku muuseumi vallale korra juba pakkunud. “Minu vastus oli tookord kategooriline “ei”,” meenutab Iisaku vallavanem Avo Kiir kahe aasta tagust jutuajamist ministeeriumi esindajaga. “Vallal on oma esmaste funktsioonide täitmisegagi probleeme, mis siis veel muuseumi rahastamisest rääkida,” märgib ta.

Kuid erinevalt haldusreformist on riigil muuseumide reformimisega tõsi taga ning suid lahjaks jäänud leemekausi ümber üritatakse vähendada, seda enam, et Eesti rahva muuseumi uus hoone vajab ehitamist, kuid raha selleks on kõvasti puudu.

Kultuuriministeerium loobub Niguliste muuseumist – kirik tagastatakse Eesti evangeelsele luterlikule kirikule – ning alustab väikeste riigimuuseumide üleandmiseks taas kord läbirääkimisi omavalitsustega, koputades seekord nende uksele palju nõudlikumalt.

Langi kiri

Iisaku muuseumi direktori kohusetäitja Vallo Reimaa peab muuseumide reformimise ideed, mis väikesed muuseumid kokku liidaks, iseenesest mõistlikuks. “Küsimus on hoopis selles, kuidas seda teostatakse,” märgib ta, tuues negatiivseks näiteks haridusreformi. “Õpetajate palkade suurendamiseks – mis iseenesest on vajalik – võetakse kätte ning lõhutakse koolide kinnipanemisega terve toimiv süsteem ära.”

Ringiga Iisaku omavalitsuse ukse taha jõudnud kultuuriministeerium on teinud vallale pakkumise, mis on pannud terve maakonna kukalt kratsima. Nimelt – kui vald võtab muuseumi endale, jätkab kultuuriministeerium kaks aastat selle rahastamist tingimusel, et 2013. aasta lõpuks on moodustatud vähemalt kolme Ida-Virumaa omavalitsuse baasil sihtasutus Alutaguse Muuseumid.

Avo Kiire sõnul seda ettepanekut praegu vallavolikogu majanduskomisjonis arutatakse. Kuid pikalt arutada pole aega, sest ministeerium tahab vastust 1. detsembriks. “Kui me kokkulepet ei saavuta, siis jätkame läbirääkimisi teiste võimalike kohapealsete partneritega, näiteks SAga Virumaa Muuseumid või Narva linnavalitsusega,” seisab vallavalitsusele saadetud kirjas, millele on alla kirjutanud kultuuriminister Rein Lang.

“Meil läheb hästi”

2002. aastal moodustatud SA Virumaa Muuseumid, mis ühendab Lääne-Virumaa seitset mäluasutust, on tõusnud külastatavuse poolest Eesti kolmandaks muuseumiks. “Meil läheb hästi,” tõdeb sihtasutuse juhataja Ants Leemets.

SA Virumaa Muuseumid saab oma kulude katmisega ligi 70 protsendi ulatuses ise hakkama, olles samal ajal teinud vanas vääringus 50 miljoni krooni eest investeeringuid.

Miks peaks sedavõrd edukas asutus olema huvitatud Virumaa teises otsas asuva muuseumi ülevõtmisest, mis kasuminumbrite kasvatamist pealegi ei tõota? Leemets annab mõista, et ega väga olegi: “Iisaku jääb meist jah veidi kaugele.”

Kuid see ei ole juhataja, vaid sihtasutuse nõukogu otsustada, mille viiest liikmest kolm on kultuuriministeeriumi esindajad. Seega – kui Iisaku vald ütleb muuseumi ülevõtmisele “ei” ning kultuuriministeerium otsustab selle peale anda idavirulaste väike mäluasutus üle läänevirulastele, on vajalik häältearv nõukogus olemas – arvaku läänevirulased asjast mida tahes.

Leemetsa sõnul ei ole kultuuriministeerium tänase päeva seisuga seda ettepanekut teinud.

Auküsimus

Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergsi sõnul ei tule Iisaku muuseumi üleandmine läänevirulastele kõne allagi. “See oleks väga jõhker variant,” nendib Veinbergs, kes 20. oktoobril peetud nõupidamisel maavalitsuses käis välja idavirulaste endi sihtasutuse moodustamise idee. “Kui Lääne-Virumaal saadi sellega hakkama, saadakse ka siin,” usub ta, andes samas endale aru, et ega see nii lihtne olegi.

Ka Iisaku vallavanem näeks parema meelega, et muuseum jääks n-ö omade kätte. “Näiteks otsustavad läänevirulased ühel päeval, et Iisaku muuseumi varasid on parem Rakveres eksponeerida, ning läinud need siis maakonnast ongi,” nendib ta.

Kuna Iisaku muuseumi üleandmine läänenaabritele käiks idavirulaste au pihta, polegi muud võimalust, kui et Iisaku vald nõustub kultuuriministeeriumi ettepanekuga. “Jah, aga mis saab siis, kui kahe aasta pärast ütlevad omavalitsused, et mingit sihtasutust ei tulegi? Mis me siis teeme?” kardab Kiir seista tulevikus lõhkise küna ees, mis tähendaks muuseumi sulgemist.

Homme hommikul toimub Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juhatuse koosolek, kus arutatakse ka Iisaku muuseumi saatust. “Sihtasutuse moodustamine oleks mõistlik, kuid kes hakkab seda vedama?” pole liidu tegevdirektori Urve Eriksoni sõnul sellele küsimusele esialgu vastust.