Jaan Toots: “Venemaale ei pea pugema, kuid tuleb hästi läbi saada”

20. märts 2011 

Olete Rahvaliidu peaministrikandidaat, kuid kahjuks ei ole kusagil eriti kuulda ega lugeda olnud sellest, kuidas peaks riiki juhtima, mida teisiti teha jne. Küll aga olete sage külaline Kroonika lehekülgedel. Miks?

See kuvand on teil küll vale. Ma olen praktiliselt kõigis lehtedes intervjuudega esinenud.

Kroonikas olen ehk vaid kolm korda aasta jooksul olnud, muudes lehtedes aga rohkem.

Lehes saad esineda siis, kui sind kutsutakse. Aga ma olen teinud Eestile kaks tiiru peale ja minu missioon praegu ongi kohtuda Rahvaliidu liikmetega ning anda neile ülevaade tekkinud olukorrast. Meil on juhtkonnas uued inimesed ja mina võrdlen seda olukorda suure firmaga. Kui firma juhtkonnaga midagi juhtub, ega siis firma kohe seisma jää.

Meil on registris 8800 parteiliiget. Rahvaliit on elujõuline, meil on oma programm ja erinevalt mõnest teisest parteist on igal meie lubadusel ka rahaline kate. Me ei ole väikepartei, kui vaadata, kui palju meil liikmeid on.

Kuid toetuse poolest ei saa küll seda öelda.

Aga kust te neid toetuse numbreid võtate? Kas need uuringud, mis on riikliku valskusega tehtud või?

Võtame kas või viimased europarlamendi valimised, kus Rahvaliit sai vähem hääli, kui tal liikmeid on.

Neid ei tasu vaadata. Siis oli partei esimees just lahkunud ja valitses suur segadus. Vaatame parem neid riigikogu valimistulemusi, mis olid aastatel 2007 ja 2003.

Mis paneb teid uskuma, et suudate leida tagasitee valijate südametesse?

Meil on vaja rahulikult edasi minna nende põhimõtetega, mis on Rahvaliidul kogu aeg olnud. Need on maaelu edendamine, maarahva eest seismine ja sotsiaalprobleemid. Meil on võimalus ka oma lubadusi täita koalitsioonipartnerina. Rahvaliit on kahel korral valitsuskoalitsioonis olnud ning kuna me oleme maailmavaatelt tsentrist veidi paremal asuv partei, siis sobiksime valitsusse väga hästi.

Mille arvel on võimalik praegu alandada elektrienergia hinda kuni 20 protsenti, nagu te lubate?

Üks asi on aktsiis, mis elektri hinnale juurde visati. Teiseks, kui me vaatame neid kasuminumbreid, mis on Eesti Energial, see on kaks miljardit krooni… No kuulge! Ma olen Tallinna Sadamat juhtinud ning sadam, mis võtab transiidiga tegelejatelt röövellikke summasid, annab pool miljardit kasumit. Aga see pole mitte oma inimestelt võtmine, vaid lääne ja Vene oligarhide taskust. Ja meie võtame oma rahvalt kaks miljardit kasumit, öeldes, et elektrienergia hinda ei saa alandada.

Aga Eesti Energia ütleb, et vajab seda raha investeerimiseks. Ta vajab tegelikult 20 miljardit, et ehitada uus õlitehas, et väärtustada põlevkivi, tootes sellest õli?

Seda ärme hakka siin lahkama. Me ka Tallinna Sadamas investeerisime miljard aastas, milleks võtsime laenu – see on tootmisprotsess.

Eestis ostavad ettevõtted elektrienergiat juba vabaturult, mis on muutnud elektri nendele kallimaks. Mõne aasta pärast lähevad ka eratarbijad vabaturule. Kas te kavatsete selle protsessi tagasi pöörata, et hinda reguleerima hakata?

Loomulikult peab vabaturule minema, siis hind langebki. Vaadake, mis sideturul juhtus sellest ajast, kui lisaks EMT-le tulid teised firmad turule. Hinnad on kordades alla läinud.

Mille poolest Rahvaliit võimule saades teeks Eesti elu paremaks?

Kõigepealt riigiametnike arvu vähendamine. Viimastel andmetel on masu ajal riigiametnike arv 9 protsenti kasvanud. Palgad on riigisektoris tunduvalt üle Eesti keskmise. Sellest ajast, kui mina siseministeeriumi süsteemist ära tulin, on selle keskaparaadi ametnike arv kahekordistunud. Ma ei räägi allametitest, kes oma osakondades igapäevast tööd teevad. Ma räägin kõiksugu nõunikest, sekretäridest, assistentidest, juhiabidest jne. Need inimesed on päris kõrgete palkadega ning neid on palju, keda tuleb koondada.

Pihta peab aga hakkama riigikogust. Kiviõlis rahvaga kohtudes oligi põhiküsimus, miks neid peab seal 101 olema sellise ülisuure palgaga.

Aga miks just 51 liiget peab riigikogus olema, nagu teie ütlete?

Meil on 1,3 miljonit elanikku ja vaatame, kuidas on teistes riikides. Rootsi parlamendis on 111 liiget, kuid seal on 7,5 miljonit elanikku.

Meil pole vaja nii suurt parlamenti, sest selle aktiivne osa on palju väiksem kui need 101 inimest.

Rahvaliit on olnud ju koalitsioonis aastaid. Miks te juba siis seda ära ei teinud?

Aga siis oli teine juhtkond.

Kui teie erakonna programmi vaadata, siis jääb mulje, et hoiate rahvuslik-konservatiivset joont. Õige?

Aga enam-vähem nii ongi ju.

Eestis on olemas suur vene vähemus. Kuidas teie arvates tuleks seda küsimust lahendada, kas lõimumine on senist kogemust arvestades võimalik?

Kõik pahandused hakkavad pihta sellest, kui tööd ei ole. See, et vene inimesed omaette elavad, pole probleem, venelastel on ka Ameerikas oma linnaosad, nagu ka hiinlastel ja teistel rahvustel.

Integratsioon tegelikult toimib. Kui 90ndate algul oli paljudel võimalus ära minna, siis nüüd nad tulevad tagasi. Järelikult siin on hea elada ja tööd teha. Aga nüüd, kui pole tööd, tekivad probleemid.

Aastal 2007 oli Eestis läbi aegade madalaim tööpuudus ning me mäletame kõik, kuidas eestlaste ja venelaste ilmavaade põrkus rahvuslikul pinnal.

Kui te mõtlete aprillisündmusi, siis see olukord oli kunstlikult valitsuse tekitatud. Kui meil 1994. aastal viidi Vene väed välja, siis Vene saatkonnal tekkis küsimus, kas viia ka mälestusmärk ära. Ja Laari valitsus ütles siis, et ei vii. Seda teisaldamist oli kaalutud korduvalt, kuid ei tehtud, ja nüüd järsku viidi jõuga. Rahvuste vahel midagi küll ei juhtunud.

Ida-Virumaa on suurima tööpuudusega piirkond Eestis. Mida tuleks teha, et see oleks kahe aasta pärast oluliselt väiksem kui praegu?

Ma püüdsin oma Hugo Bossi kaupluseketiga Narvas äri teha, aga siiamaani on ruumid tühjad. Kui omavalitsused ei suuda normaalse hinnaga anda pindu äritegevuseks või tootmiseks, siis midagi ei muutugi. Narvas küsiti aastal 2007 kõrgemat rendihinda kui Tallinnas. See munitsipaalpind oli antud ärimeeste kätte, kes seda siis edasi rentisid. Omavalitsus saaks panna rendihindadele munitsipaalpinna edasirentijale aga piirangud.

Peale selle on Narvas väga palju munitsipaalmaad, kuhu saaks midagi teha, tuua sinna kauplusi või väiketootmist.

Kindlasti on oluline transiidi taastamine. Väga palju töökohti kadus transiidi vähenemisega raudteelt, sellega seotud ettevõtetest, Sillamäe sadamast. Sadam on aga väga hea, 22 kilomeetrit piirist.

Miks see ei arene?

See on riigi küsimus.

Mida riik peaks tegema?

Suure vennaga läbi saama. Ma ei räägi pugemisest, vaid normaalsest läbisaamisest. Miks Soome saab Venemaaga läbi?

Mida tuleb selleks teha?

Normaalsed poliitilised kokkulepped.

Milles tuleks kokku leppida?

Heanaaberlikes suhetes.

Ja kes siis mida peaks tegema?

Vaadake Nord Streami gaasitoru. Me rääkisime, et see on nii ohtlik ja ei tea mis kõik juhtuda võib. Nüüd läheb see toru sama merd pidi, ainult teise kalda äärest. Miljard eurot võtab Kotka sadam sellelt endale aastas “vahtu”. See on Eesti eelarvest 20 protsenti. See oli poliitiline otsus.

Ka Eesti toiduainetel oleks Venemaal tohutult turgu.

Mis siis takistab?

Poliitilised suhted – üle piiri ei saa, vaadake, mis seal toimub!

Kui teie saate Eesti peaministriks, mis ettepanekutega te naaberriigi peaministri Putini poole kõigepealt pöördute?

Mis ettepanekud? Nagu ütlesin, meile on tehtud ettepanekud, me pole neid vastu võtnud. Te proovite teravalt küsida, aga ma ei lähe sellele liimile! Ma ei tea, mis koostööpakkumised veel Venemaalt tulla võivad.

Mida veel peaks tegema, et Ida-Virumaal tööpuudus väheneks, et maakonna potentsiaal, millest nii palju on räägitud, lõpuks realiseeruks täies mahus?

Kui tootmist vähendatakse, siis tuleb rõhku panna turismile. Kindlasti tuleb arendada Narva-Jõesuud. Kui olin siseministeeriumis, siis tegime sinna piirivalve õppekeskuse. See elavdas kohe piirkonda: seal tutvuti, abielluti, tulid lapsed, avati lasteaed, elu hakkas minema. Siis tuli valitsus, kes viis selle õppekeskuse ära.

Praegune linnapea arvab väga õigesti, et tuleb teha sinna väikesadam. Loodust ja randa, mis oleks võrdväärne Narva-Jõesuu omaga, Eestis rohkem pole. Turismiga tuleb väga palju töökohti.

Kuidas te Ida-Virumaaga seotud olete?

Ma olen siin palju tegutsenud. Mina olen see mees, kes tõi Sillamäe sadamasse investorid – härrad Malovi ja Katkovi – ning viisin nad Tiit Vähiga kokku. Olin see, kes soovitas neil Narva-Jõesuusse investeerida ja elumajad püsti panna, ning Katkov seda ka tegi.

Minu isa arendas kunagi mööblitööstust üle Eesti. Püssi puitplaadikombinaadi rajamise eest käis suur võitlus ning olin ise poisikesena selle juures, kui seda rajati.

Te lubate, et keskmine pension tõuseb nelja aastaga üle 6500 krooni. Kust see raha tuleb?

Küsimus on selles, kui palju laekub riigile raha rohkem ja kui palju taastub töökohti. Ja kui seda ei tule, siis tõsta ei saa.

Jaan Toots on veendunud, et turismi arendamisega annab Ida-Virumaale palju töökohti juurde teha.