Tulevikusoovide väljaselgitamise aeg

28. oktoober 2011 

Ida-Viru maavalitsuse eestvõtmisel on juba mõnda aega käinud ja kestab veel vähemalt aasta aega maakonna uue arengukava koostamine, millega tõmmatakse paika kontuurjooned, milline võiks olla Ida-Virumaa aastaks 2020.

Selliste arengukavade koostamisi peab osa inimesi ka tühjaks tuuletallamiseks ning aja ja raha raiskamiseks, eeldades, et tegelikus elus kulgevad asjad omasoodu. Seda eriti praegusel ajal, kui muutused ja pöörded toimuvad sedavõrd kiires tempos, et neid on äärmiselt keerukas ette näha. No kes oleks veel paar aastat tagasi osanud näiteks arvata, et Eestil tuleb hakata pead vaevama selle üle, kuidas aidata tirida võlakraavidest välja meist märksa jõukamaid riike?

Tõsi, nendel, kes tulevikuarengute prognoosimisega tegelevad – seda mitte kohvipaksu, vaid põhjaliku analüüsi pealt – ja kas või osaliselt täppi panevad, on edu saavutamise võimalused kindlasti head.

Seepärast ongi kvaliteetsed arengukavad kasulikuks teejuhiks piirkonna tuleviku kavandamisel. Eelkõige peaks see aga olema kohaliku kogukonna kokkulepe, millisena me oma kodukanti tulevikus näha soovime.

Kui me ühelt poolt soovime, et siia tekiks juurde rohkem parema palgaga töökohti, siis kuidas peaks siinne tööstus ja äri laiemalt kasvama nii, et see ei kahjustaks loodust ja inimeste eluolu? Kui meie elanikkond vananeb, siis kas tuleviku pensionimaksjate arvu kasvatamiseks peaksime rohkem paotama ust võõrtöölistele? Selliseid küsimusi on palju, tähtis on need piirkonna huvidest lähtuvalt selgeks vaielda.