Arutu kütuseaktsiisi tõus

11. jaanuar 2018 

Alkoholiaktsiisi järsule tõstmisele võib leida nii poolt- kui vastuargumente. Rahvatervise huvides peaksidki vägijoogid, eriti kangemad, olema tugevasti maksustatud. Ent kui on saanud selgeks, et lõunanaaber Läti sellega samas tempos kaasa ei tule, siis oodatud efekti ei tule, pigem vastupidi. Vallandunud on raskesti ohjeldatav piirikaubandus, mis praegusel kujul kipub nii tervise kui riigi tulude seisukohast tooma loodetud kasu asemel hoopis kahju. Kuna alkoholi veetakse sisse suurtes kogustes, siis ka juuakse rohkem, aga aktsiisitulu läheb samas Eesti riigikassast mööda. Võiks öelda, et plaan oli üllas, aga tekkisid suured tõrked.

Hoopis arusaamatum on aga, milliseid eesmärke jahivad võimulolijad kütusaktsiisi ralliga. Miks peab igapäevaseks eluks vajalik autokütus maksma Eestis märkimisväärselt rohkem kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides, mis on üldise jõukuse poolest Eestist tunduvalt eespool?

Kui kütuseliiter maksab juba üle 1,3 euro ja ähvardab veelgi rohkem kallineda, siis sööb see ära ka selle raha, mida praegune valitsus oma paljureklaamitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega on lubanud keskmise ja väiksema sissetulekuga inimestele kinkida. Kõige rohkem kannatavad seejuures taas piirkonnad, kus palgad on Eesti keskmisest väiksemad. Tallinnas võib inimene valida, kas kasutada igapäevasteks toiminguteks oma sõiduautot või ühissõidukeid. Mujal Eestis on suuremal osal inimestest oma sõidukita keeruline toime tulla.