Narva-Jõesuus plaanitakse spordihalli ehitust

11. jaanuar 2018 ILJA SMIRNOV
Narva-Jõesuus Aia ja Mere tänava ristmikul asuv linnale kuuluv maatükk: siinsete kuuskede ja mändide vahele võib paari lähiaasta jooksul kerkida spordihall. Sealsamas naabruses on Narva-Jõesuu spaa ja sanatoorium, kahesaja meetri kaugusel aga paikneb linna liivarand ja loksuvad Soome lahe lained.

Narva-Jõesuus Aia ja Mere tänava ristmikul asuv linnale kuuluv maatükk: siinsete kuuskede ja mändide vahele võib paari lähiaasta jooksul kerkida spordihall. Sealsamas naabruses on Narva-Jõesuu spaa ja sanatoorium, kahesaja meetri kaugusel aga paikneb linna liivarand ja loksuvad Soome lahe lained.

Koos perega Narva-Jõesuus elav ettevõtja on võtnud nõuks ehitada kuurortlinna terve spordikompleks, kuna mitte keegi teine pole seda senini teinud ja sealsetel inimestel napib spordiga tegelemise võimalusi. Kohalik omavalitsus on valmis selles ettevõtmises partnerina osalema.

 

Juba palju aastaid reklaamiäris tegutseva ettevõtja Viktor Spitsa plaani kohaselt on uue spordihalli avamine Narva-Jõesuus üsna reaalne 2019. aasta lõpus. Tõsi küll, paljud küsimused on alles lahendamisjärgus.

Spitsa, kes on registreerinud juba mittetulundusühingu Kompass Spordiklubi, rääkis Põhjarannikule, et kohalike võimudega arutatakse praegu Aia ja Mere tänava ristumiskohas asuva, linnale kuuluva maa eraldamist ehituseks. Samuti otsitakse projektile kaasfinantseerimise võimalusi.

Tulevase spordihalli esialgset eskiisi tutvustati eile ettevõtluse arendamise sihtasutuses (EASis); homme, reedel, näeb seda peaminister Jüri Ratas Narva-Jõesuusse kavandatud visiidi käigus.

Eraalgatus

Ehituse pindala on ligikaudu 2000 ruutmeetrit. Projekti algataja idee kohaselt mahutab spordihall endasse paar tenniseväljakut ja mõned spordisaalid, kohviku ning lastele mõeldud sporditoa. Sinna kõrvale lageda taeva alla aga tulevad mängu- ja spordiplatsid.

“Sellest tuleb Narva-Jõesuu esimene katuse all olev spordirajatis,” rõhutas Spitsa. “Erilist tähelepanu pöörame me lastele spordivõimaluste loomisele, kuna neil pole siin praegu kusagil trennis käia − lähimad spordikoolid asuvad Narvas ja Sillamäel. Nii et spordihalli ehitamine siia on lausa hädavajalik,” on ettevõtja veendunud, lähtudes eelkõige kohalike elanike seisukohast.

Spitsa märkis, et linnale kuuluvat krunti, mida ta loodab omavalitsuselt hoonestamiseks saada, kavatseti juba ammu kasutada spordirajatiste, muu hulgas tenniseväljakute tegemiseks, ent mitmesuguste probleemide tõttu see ei õnnestunud. Nüüd aga võib asi erakapitali huvi ja osaluse korral surnud punktist liikuma hakata − ning juba sel aastal loodetakse alustada krundi ettevalmistust, et 2019. aastal seal ehitamisega tegelda.

Kuurortlinnas napib spordirajatisi

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin kinnitas Põhjarannikule antud kommentaaris, et linn on huvitatud spordihalli ehitamisest enda maale. Ta märkis, et kuna jutt on uuest hoonest, siis tuleb koostada ka detailplaneering. “Ettevõtja on sellest teadlik ning selle tingimusega nõus.”

Iljin on nõus, et Narva-Jõesuus napib spordirajatisi juba ammu.

“Spordirajatisi meil peaaegu polegi, on vaid kooli spordisaal ja kooli juures olev spordiväljak. Kuid puudub mitmefunktsiooniline suletud tüüpi spordikompleks, mida saaks kasutada aasta ringi. Basseinid ja treeningusaalid on olemas spaades ja sanatooriumides, kuid see on midagi muud,” sõnas linnapea.

Ühtlasi tuletas ta meelde, et säärased rajatised ja spordiga tegelemise võimalused on üks magnetitest, mis aitavad linna uusi elanikke meelitada.

Lootust linnakeskkonna arendamiseks on

Samal ajal käivad linnapea sõnul läbirääkimised potentsiaalse investoriga Narva-Jõesuus Jaan Poska tn 26 asuva suure munitsipaalkrundi hoonestamise üle. Möödunud aastal korraldati selle maa kasutamiseks pakkumiskonkurss, kuid see tulemusi ei andnud. Nüüd aga on ühel isikul mõningane huvi siiski tekkinud.

“Jutt on selle krundi kasutamisest kaubanduslikel-ärilistel eesmärkidel,” rääkis Iljin. “Samuti kaalume me varianti kasutada osa sellest maast linnavalitsuse uue hoone ehitamiseks, sest praegusest hoonest kavatseme me nagunii kusagile ümber kolida.”

Narva-Jõesuu võimuorganite kolimise vajadus on linnapea sõnul tingitud haldusreformi tulemusel kasvanud töötajate arvust, aga samuti seniste ruumide halvast seisukorrast ja nende vähesusest.

“Me koostasime selle hoone rekonstrueerimiseks projekti, kuid selle maksumus tuleks kõikide arvestuste kohaselt võrdne uue hoone ehitusega. Seetõttu on mõttekam ehitada midagi uut, võttes seejuures arvesse kõiki soove ja vajadusi,” selgitas Iljin.