Vald võttis äpardunud arendajalt mõisa käest

28. detsember 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Hispaanlaste omanduses Pagari mõisast jahilossi ei saanud. "Nüüd on kõige tähtsam hoone edasisest lagunemisest päästa," ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Muinsuskaitse eritingimused selgitas välja eelmine omanik.

Hispaanlaste omanduses Pagari mõisast jahilossi ei saanud. “Nüüd on kõige tähtsam hoone edasisest lagunemisest päästa,” ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Muinsuskaitse eritingimused selgitas välja eelmine omanik.

Hispaania kütid, kes ostsid 2013. aastal 100 euroga Mäetaguse vallalt Pagari mõisa peahoone, ei täitnud lepingut ega renoveerinud seda jahihotelliks. Seega otsitakse uusi võimalusi räämas hoonesse elu sisse puhumiseks.

 

2013. aasta varakevadel rõõmustasid Mäetaguse vallavõimud, et Pagari mõisa peahoone leidis omaniku ja saab loodetavasti korda. Nimelt jäi see silma sealkandi metsades nepijahil käinud hispaanlastele, kes osutusid ainsateks huvilisteks.

Anti lisaaega 

Pagari mõisa ostmiseks ja renoveerimiseks loodud mittetulundusühing Pagarimõisa Jahiselts esitas tookord vallavalitsusele eskiisprojekti, mille järgi oli mõisa puidust peahoonesse planeeritud 12 magamistuba, suur saal, eraldi söögisaal, köögiruumid ja salongid. Keldrikorrusele pidid tulema saun koos pesemisruumidega ja veinikelder koos veinitoaga.

Uut omanikku kohustati kahe aasta jooksul hoone fassaadi remontima ja värvima ning kuue aasta jooksul hoonet tervikuna restaureerima, aga seda ei juhtunud.

Tauno Võhmar, kes sai 2015. aastal Mäetaguse vallavanemaks, kuulis Pagari mõisa omanike esindajaga kohtudes, et jahihotelli rajamise plaan on jõus, ent muinsuskaitsealuse hoone renoveerimiseks omanikel endil raha ei ole. Seetõttu loodeti eurotoetustele, mis jäid tulemata.

“Andsime lisaaega, aga kuna omanik lepingujärgseid investeerimiskohustusi ei täitnud ja tal puudus ka äriplaan, mille järgi mõisahoone taastada, pöörasime lepingu tagasi,” rääkis Võhmar. See juhtus Mäetaguse valla viimastel päevadel oktoobris.

Nüüd, pärast haldusreformi, on Võhmar Alutaguse vallavanem ja tema hinnangul tuleb esialgu teha hädapärane, et räämas maja päästa.

“Tuleks teha avariiremont, et vesi sisse ei tilguks ja hoone edasi ei laguneks. Arvan, et järgmisel aastal tuleks sellesse investeerida paarkümmend tuhat eurot ja siis oodata õiget aega, mida hoonega edasi teha. Kindlasti ei tasu oodata, et järgmisel aastal algab meeletu remont. Selleks kuluks paar miljonit eurot.”

Asuks mõis Tallinna või Tartu külje all, võiks seal arendada välja mõisakorterid, aga Jõhvi külje all ei tasuks investeering Võhmari hinnangul ära.

“Mul endal kummitab idee, et Pagari mõisa ei peaks üles vuntsima nagu on tehtud Illukal ja Mäetagusel, vaid piirduda sellise remondiga, mis lubab seda kasutada. Nagu Põhjaka mõisas, kus krohv on maha võetud, tolmu laua peale ei lange ja kõik [Põhjaka mõisas tegutseb hinnatud restoran − toim.],” rääkis vallavanem.

Mitu võimalust

Vald annaks ruumid kasutada, kui keegi leiaks neile hea otstarbe. Näiteks pakuks möödasõitjatele suvist toitlustust. “Kuigi sellega tekitame endale konkurendi, sest teeme Pagari seltsimaja köögiruumist kohviku, mis hakkab juba järgmisel suvel tööle,” märkis Võhmar.

Seltsimajas laiendatakse ka hosteli tüüpi majutust ja järgmisel aastal hakatakse otsast pihta Pagari mõisapargi arendusega.

Seltsimaja perenaine Aire Õras rääkis, et kevadel on mõisahoones plaanis laupäevak, et see tühjaks teha. Praegu leidub seal veel koli ajast, mil mõisahoones asusid korterid.

“Miks mitte seal pärast talguid seiklusmänge korraldada, mis on mujal hästi populaarsed. Näiteks aarete otsimist,” viskas Võhmar õhku veel ühe idee. “Või kui seltsimaja pakub majutust olenevalt mugavuse tasemest 15-50 euro eest, siis mõisamajutuse võiks suveajal saada ühe euroga.”