Lidl taganes vanast kultuurimajast

22. detsember 2017 ERIK KALDA
1950. aastal ehitatud neoklassitsistlikus stiilis endine kultuurimaja hoone seisab juba aastaid kasutult, kuid selle lammutamise vastu on muu hulgas ka muinsuskaitseamet.

1950. aastal ehitatud neoklassitsistlikus stiilis endine kultuurimaja hoone seisab juba aastaid kasutult, kuid selle lammutamise vastu on muu hulgas ka muinsuskaitseamet.

Saksa odavpoekett Lidl jättis pooleli plaani rajada oma kauplus Jõhvi südalinna kunagise kultuurimaja kohale, viidates sellele, et omavalitsuse seatud tingimused ei ole talle vastuvõetavad. 

 

Tänavu sügisel pöördus Saksa säästupoodide ketti Lidl Eestis esindava MMS Property Solutions palgatud advokaadibüroo vallavalitsuse poole sooviga algatada detailplaneering, mis näeks ette stalinistlikus stiilis endise kultuuri- ja kohtumaja lammutamist ning selle asendamist odavketi Lidl tüüphoonega.

Vald nõudis finantseerimislepingut

Vald teatas arendajale, et tegemist on miljööväärtusliku alaga, kus nimetatud hoone säilitamine on ette nähtud üldplaneeringuga. Kui aga arendaja soovib seal ehitada või rekonstrueerimistöid teha, tuleb läbi viia arhitektuurikonkurss. Vallavalitsus andis mõista, et nii planeeringu muutmise kui ka arhitektuurikonkursi läbiviimisega seotud kulud peab sel juhul kandma arendaja ning selleks tuleb vallaga sõlmida finantseerimisleping.

Oktoobris toimunud volikogu istungil ütles vallaarhitekt Andres Toome, et vald pole huvitatud praeguse hoone asemele ilmetu plekk-karbi rajamisest, nagu see esialgsest eskiisist nähtub, vaid pigem ajaloolise hoone säilitamisest kas või osaliselt.

Protsessi sekkus ka muinsuskaitseamet, kes seisis resoluutselt vastu hoone lammutamisele. “Kahekorruseline sammastega kivihoone, mille välisilmet on dekoreeritud neoklassitsistliku stukkdekooriga, on linna väärikamaid neoklassitsistlikke hooneid. Säilinud on algne maht ja viimistlus. Hoone seisukord on hea. Seni ei ole hoonet mälestiseks tunnistatud, kuna valla üldplaneeringuga väärtuslikuks hooneks tunnistamine peaks selle kehandit piisaval määral kaitsma. On kahetsusväärne, et üldplaneeringus paika pandud põhimõtetest ja väärtustest hoolimata kavandatakse hoone lammutamist,” kirjutas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie vallavalitsusele.

Raie andis teada, et muinsuskaitseamet ei pea õigeks Jõhvi endise kultuurimaja lammutamist. “Soovitame tõsiselt kaaluda erisuguseid võimalusi väärtusliku hoone säilitamiseks. Vajaduse korral võib muinsuskaitseamet rakendada hoone ajutise kaitse alla võtmist ja kaaluda mälestiseks tunnistamist,” teatas ta.

Lidli plaan oli ehitada kauplus kahele krundile, mis asuvad Narva mnt 11 ja Narva mnt 11a ning kuuluvad eraomandusse. Hoone ise asub krundil, mis kuulub ettevõtja Oleg Šilovi firmale. Mees ise on keeldunud rääkimast oma plaanidest seoses talle kuuluva endise kohtumajaga.

Arendaja loobus

Novembri lõpus tuli aga vallavalitsusse kiri, kus arendaja esindaja teatas, et loobub kaupluse rajamise plaanist ja palub detailplaneeringu algatamise menetluse lõpetamist.

Arendajat esindav vandeadvokaat Veikko Toomere põhjendas, et kuigi muinsuskaitseamet soovitab tõsiselt kaaluda erisuguseid võimalusi Jõhvi linna Narva mnt 11 asuva hoone säilitamiseks, ei ole Jõhvi vallavalitsus siiani avaldanud enda seisukohta muinsuskaitseameti kirjas esitatud ettepanekute kohta. See omakorda muudab tema sõnul võimaliku detailplaneeringuga saavutatava tulemuse äärmiselt ebaselgeks.

“Ebaselgust detailplaneeringuga saavutatava võimaliku ehitusõiguse osas lisab Jõhvi vallavalitsuse ettepanek korraldada Narva mnt 11 ja 11a asuva kinnistu arendamiseks arhitektuurikonkurss, mis vastaks Eesti arhitektide liidu vastavale juhendile.

Mõistetav on omavalitsuse huvi saavutada parimat ruumilist lahendust olukorras, kus ruumi on kujundanud mingi hoone aastaid. Leiame samas, et omavalitsus peab ka tagama erisuguste huvide tasakaalustamise,” teatas Toomere ning lisas, et kinnisvara arendamise peamiseks piiranguks nimetatud kohas on nüüdisaegsetele äripindadele sobimatud hooned.

“Meie hinnangul ei võimalda Narva mnt 11 asuval kinnistul paiknev endine kultuurimaja mahuliste mõõtmete ja ruumilise asendi tõttu säilitamist (sh ka osalist). Kindlasti ei saa meie hinnangul olla Narva mnt 11 asuv kinnistu arendamise eesmärk kinnistul paikneva hoone põlistamine linnaruumi,” seisab arendaja esindaja vastuses. Samuti ei pea arendaja kohaseks arhitektuurikonkursi korraldamist vallavalitsuse soovitud mahus, kuna nimetatud juhul muutuks see “fassaadilahenduse leidmiseks”.

Küsimused volikogus

Firma teatas, et ebaselgetes oludes ei ole võimalik investeerimisotsust teha, sest eriti välisinvesteeringute puhul ei investeerita ainult raha, vaid ka aega. “Viimane on tihti määravam ning investorile on olulised otsustajate selged seisukohad ja protsessi kiire läbimine,” seisab kirjas, kus teatatakse, et säärases olukorras on OÜ MMS Property Solutions sunnitud otsima arendustegevuseks teisi asukohti. Nimetatud firma on siiani keeldunud ajakirjandusele kommenteerimast oma Saksa investoriga seotud arendustegevusi.

Ent Lidli juhtum on Jõhvi volikogus tekitanud küsimusi, kas vallavalitsus on ikka tingimusi seades lähtunud valla huvidest. Volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Meelis Tint küsis, kas on see normaalne, et arendaja teeb kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist otsuse planeeringu läbiviimisest loobuda.

“Tutvusin arendaja ja valla planeerimisspetsialisti selleteemalise kirjavahetusega. Vallavalitsus on ennekõike keskendunud takistavate tegurite loetlemisele. Lahendusvariante polegi püütud leida. Selline suhtumine on otsene pidur Jõhvi arengule,” sõnas ta.