Narva tahab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Tiimanni ja Daumani tänava nimest vabaneda

13. detsember 2017 ILJA SMIRNOV
Albert-August Tiimanni mälestustahvel Narva samanimelisel tänaval.

Albert-August Tiimanni mälestustahvel Narva samanimelisel tänaval.

Narvas on taas päevakorda kerkinud siiani kahe kommunistliku mõrtsuka nime kandva tänava ümbernimetamise küsimus.

 

Üks Narva suurematest tänavatest kannab Narva töörahva kommuuni esimehe, Narva sõja-revolutsioonikomitee juhtiva tegelase, aastatel 1918-1919 Narva linna täitevkomiteed juhtinud Albert-August Tiimanni nime. Teine Narva tänav on saanud oma nime läti päritolu poliitiku, Narva sõja-revolutsioonikomitee esimehe, 1918. aastal Narva punakaardiväe polgu rajaja Ants Daumani (Ansis Daumanise) järgi.

Tiimanni tänav sai oma nime 1974. aastal “eesmärgiga jäädvustada ajalukku silmapaistva võitleja ja revolutsionääri nimi” (tsitaat Narva tööliste saadikute nõukogu otsusest), enne seda kandis see tänav Soldino nime. Daumani tänav rajati Narva uude mikrorajooni 1983. aastal ning sellekohane otsus kandis täpselt samasugust šabloonilist sõnastust: “jäädvustada ajalukku silmapaistva võitleja ja revolutsionääri nimi”.

Haavatav ajaloomälu

1994. ja 1995. aastal korraldati Narvas paar kampaaniat ilmselgelt nõukogulike tänavanimede kõrvaldamiseks, ent kahte eelnimetatud tänavat neist ükski millegipärast ei puudutanud. Ehkki toona eraldati raha isegi selliste pikkade tänavate ümbernimetamiseks nagu Jaan Anvelti tänav (Paul Kerese tänavaks) ning Lenini prospekt (Joala tänavaks).

Surve Narva linnavõimudele tänavanimede muutmiseks tugevnes pärast seda, kui Põhjarannik juhtis 2002. aastal avalikkuse tähelepanu sellele, et Narvas kannavad paljud tänavad endiselt Eesti Vabariigi vastu võidelnud ja süütute inimeste mõrvadega seotud punarevolutsionääride nimesid. Sellest said innustust ka ühiskondlike liikumiste ja organisatsioonide esindajad, kes esitasid üleskutsed enamlaste nimesid kandvate tänavate nimede muutmiseks, ent Narva volikogu saadikud ei söandanud toona oma valijate ajaloomälu häirima hakata. Kohalikele poliitikuile ei lisanud otsusekindlust ka 2003. aasta mais Narvas käinud siseministeeriumi juures tegutseva kohanimenõukogu liikmed − nemadki soovitasid linnavõimudel anda 1918.-1919. aastal terroriga tegelnud enamlaste nimesid kandvatele tänavatele uued nimed. Veel soovitati uute tänavanimede valikul hoiduda tuntud isikute nimedest.

2012. aastal seda soovitust siiski ignoreeriti ning Narva tööstuspiirkonda tekkis ühe põlevkivielektrijaama endise direktori Konstantin Sentšugovi tänav.

Praegu kannab vähem või rohkem tuntud isiku nime 13 Narva tänavat.

Protsess käivitus taas

Nimetatud teemat põhjalikult uurinud Narva linnasekretär Ants Liimets tõstatas Tiimanni ja Daumani tänava ümbernimetamise küsimuse tänavu taas. Ta koostas ajalugu käsitleva ettekande, mis annab teada, et Eesti Töörahva Kommuuni ajal (1918-1919) lasti maha 67 inimest.

“Täielikku analüüsi ma teinud ei ole, kuid arvan, et hukatuid oli üle 100 inimese. Kui maha lasti vastaseid, siis seda võib veel kuidagi mõista, kuid selles nimekirjas on ka kuus nime, millel juures sõnad “kahtlane inimene”. Inimesi lasti maha igasuguse uurimise ja kohtuta,” rääkis Liimets Raadio 4 eetris.

Liimets edastas enda kogutud andmed Narva kohanimedega tegelevale komisjonile.

“Küsimus on selles, kas Narva tänavad peaksid kandma selliste “kangelaste” nimesid, kes seadustest midagi ei pidanud, vaid käitusid nii, nagu nad oma idee järgi kohaseks pidasid. Idee ise oli normaalne, kuid seda viidi ellu inimeste seas hirmu külvates ja neid mõrvates,” sõnas Liimets kommunistide kohta, keda praegu terroristideks nimetataks.

Protseduurireeglite kohaselt esitab kohanimede komisjon oma ettepaneku Narva linnavalitsusele, sealt saadetakse see linnavolikogusse, kus sellega tegeleb esmalt kultuurikomisjon ning alles siis ütleb oma lõpliku sõna kogu volikogu. “Selleks kulub ligi kaks kuud,” oletas Liimets optimistlikult.

Ta märkis, et samal ajal tuleb teha ka selgitustööd, kuna nimekomisjoni liikmed on juba väljendanud seisukohta, nagu polevat Tiimanni ja Daumani kuritegude kohta mingeid tõendeid. Ning sellisel juhul puudub ka formaalne alus tänavate ümbernimetamiseks.

“Lihtsalt niisama tänavaid ümber nimetada pole normaalne, selleks peab põhjus olema,” nõustus Liimets. “Aga põhjus on see, et nad saatsid lihtsalt niisama inimesi surma. Ja sellepärast ongi vaja selgitustööd teha.”

Välja pakuti uued nimed

Narvas on juba välja käidud vähemalt kolm uut võimalikku tänavanime. Ettepaneku kohaselt võiks ühe tänava ümber nimetada endise Narva elektrijaamade direktori ja Narva linnavolikogu esimehe, 1999. aastal oma poja käe läbi hukkunud Anatoli Paali auks. Teine võimalik variant on Narva aukodanik ja hambakliiniku direktor Kristel Urm ning kolmas 1918. aastal Narva all kangelaslikult hukkunud Soome vabatahtlik Lauri Pesonen.

“See protsess ei ole lihtne ning nõuab aega,” märkis Liimets, et tänavatele uute nimede leidmine saab olema keerulisem kui vanadest tänavanimedest loobumine. Samas nõustus ta, et tänavate nimetamine just inimeste järgi pole ilmtingimata vajalik.