Uus seadus tekitab inimestes paanikat ja hirmu

13. detsember 2017 NIINA VOROPAJEVA
Praegu väikestes kortermajades tegutsevad korteriomanike ühisused tulevast aastast kaotatakse. Ent kuidas seda tehakse, ei tea paljud elanikud siiani.

Praegu väikestes kortermajades tegutsevad korteriomanike ühisused tulevast aastast kaotatakse. Ent kuidas seda tehakse, ei tea paljud elanikud siiani.

2018. aasta 1. jaanuaril jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus toob endaga kaasa mitu olulist muudatust. Nii näiteks kaotatakse korteriomanike ühisused ning alles jäävad vaid korteriühistud ja tekib ühistute register. See tekitab palju küsimusi väikeste kortermajade elanikes, kel tuleb aastatega juurdunud valitsemisvorm välja vahetada.

 

Paljudes Kohtla-Järve väikestes kortermajades on loodud ja tegutsevad korteriomanike ühisused, uue seaduse kohaselt aga need kaotatakse ning elanikud peavad moodustama korteriühistu. Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, loob seadusjärgse korteriühistu automaatselt riik.

“Meie majas on 12 korterit. Mina tegelen asjaajamise ja raamatupidamisega puhtsümboolse tasu eest. Me oleme harjunud ise majandama, nüüd aga tuleb valida juhatus ja määrata majavalitseja, kes ei hakka enam sümboolse tasu eest tööd tegema, ning see hirmutab,” ütles Pärna tänava 54. maja haldav Natalja Guljajeva. “Inimesed kardavad, et maja ülalpidamisele tehtavad kulutused kasvavad, ehkki need on juba praegugi üsna suured. Hirmu kasvatab seegi, et puudub info ning seaduse kõiki nüansse pole põhjalikult selgitatud.”

Ühes Ida asula majas elava Oksana sõnul tekitab uus seadus inimestes paanikat. Asulas on peamiselt nelja korteriga majad. “Siin elavad peaasjalikult eakad inimesed, kes tulevad maja ülalpidamisega praegu kuidagi toime ning koguvad raha vajalikeks remonditöödeks,” rääkis ta. “Nüüd aga sunnitakse meid korteriühistuid looma. Ühistute suhtes aga kehtivad juba sootuks teised nõudmised, tuleb hakata raamatupidamisega tegelema, peab teadma, kuidas seda teha. Ning selle eest maksta. Inimestel ei lasta rahus elada.”

Raskendab elu veelgi

Väikeste kortermajade elanike meelest raskendab nende elu see, et uue seaduse kohaselt on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik juhatust eraldi valimata ning sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõikide korteriomanike nõusolekut.

“Kõik väikeste kortermajade korteriomanikud kantakse registrisse ning lepingutele, hagidele jm peavad allkirja andma kõik omanikud. Kui kas või üks omanik puudu on, loetakse iga tehing tühiseks,” selgitas Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen. “Aga mis siis, kui omanik ei ole Eesti resident ja temaga pole ühendust saada võimalik? On ju kõigile teada, et Kohtla-Järvel on palju maju, kus korterite omanikud on venemaalased, kes enda omandiga ei tegele. Peale selle on seaduses öeldud, et omanikuvahetuse korral tuleb korteriomanikul läbi teha terve protseduur enda eemaldamiseks registrist. Aga kui ta sellega tegelema ei hakka?”

Natalja ja Oksana sõnul jääb mulje, nagu poleks uue seaduse loojatel aimugi, kuidas hakkab see toimima sellistes regioonides nagu meie oma, kus majades elavad peamiselt pensionärid ja on palju tühjalt seisvaid kortereid.

Küsimusi rohkem kui vastuseid

“Tõepoolest, seaduse autorid Harjumaast kaugemale ilmselt ei näinud,” nõustus riigikogu liige Olga Ivanova. “Küsimusi on rohkem kui vastuseid ning inimesed hakkavad seadusesätteid igaüks omamoodi tõlgendama. Õiguskomisjoni liikmena tahan seada uue seaduse küsimuse kuni detsembri lõpuni komisjoni istungi päevakorda ning saada justiitsministeeriumilt vastuse, kuidas see kõik tehniliselt välja hakkab nägema ning kuidas seaduselüngad kortermajade elanikke mõjutama hakkavad.”

Ivanova sõnul on esialgu arusaamatu näiteks see, kes peaks majavalitseja määrama, kui majas ühistut ei looda ja juhatust ei valita. “Ükskord me selle küsimuse justiitsministeeriumi esindajale juba esitasime, kuid ta ei suutnud sellele vastata.”

Jelena Mutonen tuletas meelde, et assotsiatsioon on sellele seadusele tähelepanu juhtinud juba kolm aastat ning tegi 2016. aasta aprillis riigikogu hoones toimunud konverentsil “Lüngad korteriomandi- ja korteriühistuseaduses” ka asjakohase ettekande.

“Kui inimesed meie poole pöörduvad, siis muidugi püüame me aidata neil vastuseid leida. Ent paljud, eriti eakad inimesed on endiselt teadmatuses, mis neid 2018. aasta 1. jaanuarist ees ootab. Ning minu meelest on ka linn selles küsimuses üsna ükskõikne,” märkis Mutonen. Ta lisas, et pöördus ühe Kohtla-Järve abilinnapea poole, kes lubas elanike seas selgitustööd teha ning ette valmistada ja linna kodulehele üles panna asutamisdokumentide tüüpprojektid. Ent seda pole siiani tehtud, ehkki paljudele majadele on see info lausa hädavajalik.