President tunnustas Toila vabatahtlikke merepäästjaid

12. detsember 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi tervitas koos isa Mehis Luusiga Toila vabatahtliku merepäästeühingu noorim liige − 4aastane Albert Erik. "Kui sa lähed paati ja hakkad sõitma, peab sul olema päästevest," valgustas ta üht ohutu meresõidu põhitõde. Tulevikus tahaks temagi saada merepäästjaks.

Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi tervitas koos isa Mehis Luusiga Toila vabatahtliku merepäästeühingu noorim liige − 4aastane Albert Erik. “Kui sa lähed paati ja hakkad sõitma, peab sul olema päästevest,” valgustas ta üht ohutu meresõidu põhitõde. Tulevikus tahaks temagi saada merepäästjaks.

“Toetumine oma vabatahtlikele on märk nutikast riigist, kes ei üritagi kõike üksi teha,” ütles vabariigi president Kersti Kaljulaid Toila vabatahtliku merepäästeühingu kümnendal sünnipäeval.

 

“Nagu me teame, siis kümme aastat tagasi oli paat. See tuli Soomest, abi korras, ja Eestis sai tema nimeks Vega. Aga paat üksi on kasutu, kui pole inimesi, kes seda paati tahaksid merele viia selleks, et merel hädas olijaid abistada ja vajaduse korral ka päästa,” võttis Kersti Kaljulaid kokku Toila ühingu sünniloo, millega pandi alus Eesti vabatahtlikule merepäästele.

Märgiline panus 

Kaljulaid lisas, et Toila vabatahtliku merepääste panus on märgiline mitte ainult kodusadama lähistel merel liiklejatele ja kohalikele, vaid kogu ühiskonnale.

“Eesti peamiseks ülesandeks on tagada siinsete inimeste julgeolek ja turvalisus. Inimesed maksvad makse muu hulgas selleks, et riik peaks üleval kaitseväge, politseid, päästet, piirivalvet. Meil on kodanikena õigus nõuda, et riiklikud struktuurid meid kaitseksid ja vajaduse korral ka päästaksid. Aga me ei saa päriselt eeldada, et riik ja tema palgalised teenistujad jõuaksid kõikjale ning kodanikud ise ei peaks oma kodukoha turvalisuse eest seisma.”

Vabariigi presidendi hinnangul ei kõnele vabatahtlikele toetumine sellest, nagu oleks riik loll, laisk ja vaene.

“Nagu me teame, jääb ka väga jõukates riikides vabatahtlikele oma koht. Julgeolek ja turvatunne saab alguse esmalt üksikisikust − tema oskusest ennast ise abistada − ja seejärel kogukonnast − tema liikmete initsiatiivist võtta ilma ülalt tuleva käsuta ette midagi kodukandi hüvanguks ja kaitseks,” lausus ta.

Kaljulaid rõhutas, et vabatahtlike kaasamine on märk riigi usaldusest oma inimeste vastu. Sest riik usaldab oma kodanike kätte relvad, politsei- ja tuletõrjeautod ning merepäästekaatrid.

“See on ka märk nutikast riigist, kes ei üritagi kõike üksi teha. Küll aga peab riik panema paika üldised suunad ja põhimõtted ning andma vabatahtlikele vahendid, mida need ise ei suuda ega peagi suutma soetada.”

Kaljulaid tõdes, et kuigi vabatahtlik merepääste on olnud üks siseturvalisuse ja kodanikuühiskonna edulugusid, ei saa seda edu võtta iseenesestmõistetavana.

“Igasuguse vabatahtliku tegevuse keskmes on vabatahtlik inimene. Ja see inimene soovib ja suudab panustada seni, kuni tal on selleks motivatsiooni. Sest esimeste väljakutsete adrenaliin teadagi hajub ja asendub rutiiniga. Meil on hea meel, et te olete olemas ja teie majakas tuld näitab,” tunnustas Kaljulaid Toila vabatahtliku merepäästeühingu eestvedajaid ja liikmeid.

Suur arenguhüpe 

Laupäeval ei külvatud kiidusõnadega üle mitte ainult sünnipäevalast.

“See ei ole verstapost Toilale, vaid kogu Eesti merepäästele. 2007. aastal ja valdavalt soomlaste eeskujul tekkinud vabatahtlik merepääste on oma arengus teinud väga suure hüppe ning praegu on vabatahtlikud suutelised katma kogu Eesti rannikuala,” ütles Toila ühingu asutaja Mehis Luus, kes on praegu Eesti vabatahtliku mere- ja järvepääste juhatuse esimees.

Praegu tegutseb Eestis ligi 40 vabatahtlikku merepäästeühingut enam kui 400 liikmega, kes peavad üleval rohkem kui 70 reageerimispunkti. Igal aastal lahendavad vabatahtlikud üle kolmandiku kõikidest merepäästeväljakutsetest.

Toila ühingus on 20 vabatahtlikku, kes on läbinud kas tavalise merepäästja või ka meeskonnajuhi koolituse ning on valmis peaaegu igas olukorras hätta sattunutele abi osutama, kinnitas Toila vabatahtliku merepääste juhatuse liige Meelis Tint.

Lisaks on 9 vabatahtlikku, kes saavad olla abiks n-ö tagalas, näiteks kui merelt tuuakse inimesed, kes vajavad esmaabi, või rikkega veealus.

Õnnitlejad tõid Toila merepäästjate puhul esile nii tegelemist noortega kui ka seda, et ühing pole lootnud ainult riigi rahakotile ega projektide kirjutamisele, vaid on käivitanud toetajaliikmete süsteemi. Ligi 30 toetajaliiget panustavad seltsi tegevusse nii raha kui töötundidega, osaledes näiteks “Teeme ära” talgutel ja mereohutust propageerivatel üritustel.