Viru pataljoni sünnipäevast sai välkõppus

7. detsember 2017 GERLI ROMANOVITŠ
Nooremseersant Kristjan Palm oli üks esimesi, kes eile õppekogunemisele jõudis. Kokku peaks Jõhvi saabuma 669 meest. 

Nooremseersant Kristjan Palm oli üks esimesi, kes eile õppekogunemisele jõudis. Kokku peaks Jõhvi saabuma 669 meest.

Viru pataljon pidi täna tähistama oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga 600 koolilapsele, kuid valitsuse välja kuulutatud välkõppus “Okas” tõmbas pidustustele kriipsu peale ning toob Jõhvi hoopis sama palju reservväelasi. 

 

Viru pataljoni sünnipäeva tähistamise üritused pidid alguse saama eile kaitseväelise jalutuskäiguga pataljonist Jõhvi keskväljakule, selle asemel tuli uudis valitsuse erakorralisel e-istungil välja kuulutatud lisaõppekogunemisest, mis toob 7.-10. detsembrini Jõhvi 669 reservväelast.

Õppusega “Okas” katsetatakse juhtimissüsteeme, reservüksuste formeerimist ja reservväelaste teavitamist olukorras, kus vajalikud üksused kutsutakse kokku 24tunnise etteteatamisega.

See tähendas, et lisaks jalutuskäigule jääb ära 7. detsembriks planeeritud avatud uste päev ning ajateenijate rännak mööda sõjaajaloolisi kohti.

Saabusid neljast alates

Kaitseväe juhataja on teinud ettepaneku kutsuda lisaõppekogunemisele 1. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi 13. mehhaniseeritud jalaväepataljoni. See koosneb põhiliselt meestest, kes on aega teeninud just Viru pataljonis. Õppusele said kutse nii need, kes on arvatud reservi alles sellel aastal, kui ka neid, kellel ajateenistusest möödas juba mitu aastat.

Reservväelaste kogunemiskohaks oli määratud kaitseväe Jõhvi linnak, kuhu esimesed õppekogunemisel osalejad saabusid eile kella 16 ajal.

1. jalaväebrigaadi teabeohvitseri Sander Mändoja sõnul tähendab lisaõppekogunemine Viru jalaväepataljonile ja kogu 1. jalaväebrigaadile tavapärasest intensiivsemaid tööpäevi. Reservväelased on vaja vastu võtta, kätte jagada varustus, relvastus, õige suurusega vormid ja saapad. Samuti on neile vaja korraldada täiendväljaõpe, mis paneb lisakoormuse tegevväelastele ja instruktoritele. “Staap peab planeerima transpordi, toitlustuse, üksuse varustuse ümberpaigutamise ning muud otseselt ja kaudselt lisaõppekogunemist toetavad tegevused,” loetles ta, lisades, et pikematest tööpäevadest hoolimata on selge, et lisaõppekogunemised on väga vajalikud, et testida kaitseväe kiirreageerimisvõimekust ehk siis kontrollida, kui kiiresti meie reservüksused suudavad saavutada esmase lahinguvalmiduse. Samasuguseid lisaõppekogunemisi on toimunud varem vaid üks kord: eelmise aasta detsembris.

Väeosa jaoks algab tegevus kaitseväe juhtkonnalt asjakohase käsu saamisest, mille aluseks omakorda on vabariigi valitsuse otsus viia läbi lisaõppekogunemine. Reservväelastele saadetakse välja kutsed, kus teatatakse, kuhu ja hiljemalt milliseks kellaajaks tuleb neil kohale tulla. Kutsel on kirjas nimekiri kaasavõetavatest asjadest ning esemetest, mida on keelatud reservõppekogunemisele tuua. Samuti on kutsel olemas kontaktnumber, kuhu helistades saab lisainfot ning teada anda, kui mingil põhjusel pole võimalik lisaõppekogunemisel osaleda. Kutsed saadetakse reservväelastele nii e-kirja, lühisõnumi kui ka meedia kaudu.

Katsetavad valmisolekut

“Soovin ette tänada kutsele vastavaid reservväelasi, nende tööandjaid, pereliikmeid ja lähedasi mõistva suhtumise eest. Kutsutute osalemine õppekogunemisel on äärmiselt tähtis,” ütles peaminister Jüri Ratas. “Lisaõppekogunemine võimaldab Eestil kontrollida, kas oleme valmis vajaduse korral kiiresti riigikaitset tugevdama. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab korraldama ka rahuajal regulaarselt õppusi, et säilitada kiirreageerimisvõime alates vabariigi valitsusest kuni formeeritavate üksusteni.”

Kaitseminister Jüri Luik nentis, et kuigi riik maksab õppekogunemisele tulevale reservväelasele hüvitist, on töötaja palgavahe kompenseerimine või siis säilitamine õppekogunemise ajaks märkimisväärseks panuseks ning eeskujuks teistele. “Soovin tunnustada kõiki tööandjaid, kelle mõistev suhtumine oma inimeste õppekogunemistel osalemisse on äärmiselt tähtis. Hea spetsialisti mõnepäevane töölt eemalviibimine võib nii mõnelegi ettevõttele olla parajaks väljakutseks, kuid sellega annate väärtusliku panuse vaba Eesti arengule.”

Riigikaitseseaduse kohaselt võib valitsus kokku kutsuda lisaõppekogunemise, mis võimaldab erinevalt tavalisest õppekogunemisest harjutada ja kontrollida kaitseväe reservüksuste lahinguvalmiduse saavutamist kiirendatud korras, ilma 120päevase etteteatamiseta. Samuti annab lisaõppekogunemise korraldamine võimaluse harjutada sõjalise valmisoleku otsustusprotsessi valitsuse tasemel. Üksuste erakorralist kontrolli praktiseeritakse ka teistes riikides. Lisaõppekogunemisega seotud kulud kantakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.