Narval on võimalus pürgida Euroopa kultuuripealinnaks 2024

6. detsember 2017 TEET KORSTEN
Narva peaarhitekt Ivan Sergejev näitamas külalistele, miks peaks Narva saama 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Narva peaarhitekt Ivan Sergejev näitamas külalistele, miks peaks Narva saama 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Eelmisel nädalal arutati Narva volikogu saalis võimalusi, kuidas võiks piirilinnast saada 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Esmalt peab idee omaks võtma kohalik volikogu, kuid kas on käkitegu sama tiitlit ihkavale Taaralinnale punast tagatuld näidata?

Helen Sildna, kes on viimase poole aasta jooksul tihedalt Narvat külastanud ja end kõige kohapeal toimuvaga kurssi viinud, ütleb, et nii kui saadi teada, et aastal 2024 tuleb Eestisse tagasi Euroopa kultuuripealinna tiitel, tuli mitmele inimesele peaaegu ühel ajal pähe, et piirilinn võiks sel konkursil osaleda.

Tõeline majakas 

“Kuna suhtleme tihedalt linnapea ja peaarhitektiga, võtsime teema üles ja kompasime, mida sellest arvatakse, et sellega tegelema hakata. Kuna juba esimene reaktsioon Tarmo Tammiste poolt oli positiivne, panime kokku esialgse kontseptsiooni ja ettepaneku,” räägib Sildna, kellele lisaks on pakkumist ettevalmistavas korraldustoimkonnas olnud Maris Hellrand ja Ragnar Siil.

Eelmisel neljapäeval käidi ideed kohaliku volikogu kultuurikomisjonile esitlemas. “Hetkel on õhus positiivne ootus − saame aru, et kõik näevad ses sammus võimalust, aga lõplik otsus on ikkagi linnavolikogu langetada. Kui ideega edasiminekuks antakse roheline tuli, peaks järgmise aasta algusest hakkama töö kibekiirelt pihta, et taotlust ette valmistada. Ilmselt kuulutab kultuuriministeerium lähiajal välja konkursi, mille tähtaeg saab olema umbes aasta pärast,” ütleb Sildna.

Milles seisneb kultuuripealinna taotlus ehk bid-book, mis kujutab endast ülipõhjalikku 100-leheküljelist raamatut? Sildna sõnul kõneleb see väga põhjalikult kontseptsioonist, mil viisil soovib Narva ennast kultuuripealinnana näha. See sisaldab statistilist ja turismitaristu analüüsi, ettevõtluskeskkonna kirjeldust, programmipoliitikat jm.

Lõpliku otsuse kultuuripealinna kohta langetab Euroopa Komisjoni juures töötav rahvusvaheline valimiskomitee, mis koosneb ekspertidest üle ELi ja kuhu kaasatakse ka paar esindajat sihtriigist. Hindamisele kuuluvad parameetrid on erisugused, aga viimastel aastatel langetatud otsuste põhjal on kultuuripealinnadeks saanud pigem linnad, millel on kõige selgem potentsiaal positiivseks muutuseks.

Sobiv aeg investeerida

Näiteks polnud Sildna sõnul Tallinna saamine kultuuripealinnaks reegel, vaid erand, sest tavaliselt pealinnad selleks ei saa ega kandideeri. Tollal kuulus otsuse langetamine veel kohalikku kompetentsi. “Ongi hea uudis, et nüüd tehakse otsus Brüsselis ning vaadatakse, millisel linnal on sellest tiitlist enim võita ja kes suudab selle kaudu positiivseima muutuse läbi teha. Ses mõttes on Narval väga head šansid,” ütleb Sildna.

Millised boonused kaasnevad, kui üks linn asub sellisele tiitlile kandideerima? Sildna sõnul on kõik seni kandideerinud linnad võtnud juba kandideerimisprotsessi kui võimalust linna turundada.

“2011. aastat ette valmistades tegid seda vähemalt nelja eelneva aasta vältel nii Tallinn kui ka Turu ja töö käis juba taotlusperioodil. Juba see, et saad oma linna kultuuripealinna kontekstis nimetada, on väliskommunikatsiooni vaatekohast hea uudis − kui räägime, kuidas kas Venemaalt või Euroopast Narva rohkem turiste tuua. Kogu taotlusprotsess ise oma põhjalikkuses paneb linnas toimuvat analüütiliselt jälgima. Kultuuripealinna eelarve ja strateegia tuleb viia kooskõlla kogu linna kultuurivaldkonna arenguga ning see annab võimaluse uuendada kõik strateegilised plaanid,” räägib Sildna.

Tavaliselt tõuseb näiteks kultuuripealinnaks oleku ajal alati turism ning kuna Narvas pole seni palju hotelle ja muid ööbimispaiku, tuleb huvitatud ettevõtjaid, kes on motiveeritud turismitaristut parandama. Tallinna praktika näitas, et iga avaliku sektori investeeritud euro tuli ettevõtluse ja turismi kaudu neljakordselt tagasi.

Teine tahk on suur kultuuriprogramm. Näiteks Sildna festivali “Tallinn Music Week”, kogukonnafestivalide, Telliskivi loomelinnaku õiteaeg kattus kultuuripealinna ajaga, sest tekkis uus alternatiivne rahastusmudel, mis sai väikeettevõtteid ja kohalikke algatusi toetada.

Miinused plussideks 

“Peale selle, kui linn teeb nendel aastatel investeeringuid mingitesse hoonetesse või objektidesse, tekib automaatselt sinna kõrvale eelarve, mis aitab selle täita programmi ja sisuga. Kultuuripealinna tiitli mõte on olla linna ja regiooni elu käimatõmbaja, turgutada kaasnevate välisturundustegevuste kaudu linna majandust,” võtab Sildna kokku positiivse.

Sildna rõhutab, et tema tiim oleks idee esindaja n-ö välisrindel, aga asja peavad sisuga täitma ikkagi kohalikud, kohapeal asuvad organisatsioonid ja ettevõtted.

Ehkki linnapea Tarmo Tammiste sõnab, et tal pole enne volikogu otsust midagi öelda, paistab idee talle meeldivat. “Kui volikogu asja läbi arutab, ütleb “jah” ja järgmise aasta eelarves on summa, et alustada taotluse ettevalmistamist, hakkame sellega peale. Tean, et Tartu soovib kindlasti kandideerida ja ka Viljandis olevat sel teemal arutletud. Fakt on, et 2024. aastal saab üks linn selle tiitli omanikuks. Oleme kohtunud võimeka tiimiga, kes on valmis meid kõnealuse tiitli saavutamisel aitama,” ütleb Tammiste.

Oma linna plussidena toob mees välja asjad, mida tavaliselt peetakse Narva miinusteks. “Kui paneme kõrvuti Tartu ja Narva, on esimene vaieldamatult kvaliteetsem keskkond ning meie puhul räägitakse peamiselt puudustest. Aga nüüd on juba pelgalt Narva mainimine kutsunud esile positiivset elevust. Meie trump on ka asend. Kuna asume piiril, on meil suhted naabriga ja neidki on plaanis kaasata, kui meid välja valitakse. Ka meie rahvuseline koosseis eristab meid teistest võimalikest rivaalidest,” ütleb Tammiste.