Uue omavalitsuse käivitamine tekitab hasarti

28. november 2017 GERLI ROMANOVITŠ
Veidi alla 900 elanikuga Sonda vallavanema kohalt kümme korda suurema omavalitsuse ette tõusnud Andrea Eiche tunnistas, et juhtimisstiili tuleb tõenäoliselt muuta. Nii suure omavalitsuse juht ei saa olla kõigega detailideni kursis.

Veidi alla 900 elanikuga Sonda vallavanema kohalt kümme korda suurema omavalitsuse ette tõusnud Andrea Eiche tunnistas, et juhtimisstiili tuleb tõenäoliselt muuta. Nii suure omavalitsuse juht ei saa olla kõigega detailideni kursis.

Andrea Eiche tunnistab, et Lüganuse vallavanemana on teda haaranud samasugune hasart kui omal ajal ühe noorema omavalitsusjuhina Sonda valla etteotsa tõustes. Ta tõdeb, et kui Sonda vald töötas enne liitumist nagu õlitatult ja pärastlõunal hakkas tunduma, et vallavanem on üleliigne, siis nüüd on tööpäevad pikad ja põnevad. 

 

Miks me teeme seda intervjuud Sonda vallavanema kabinetis, mitte Kiviõlis, kus hakkab asuma uue vallavalitsuse keskus?

Siin on rahulikum. Kiviõlis on olukord praegu selline, et üks abivallavanem töötabki vallavanema kabinetis, ja eile pool päeva jagasime kabinetti kolmekesi.

Kas pilt, milline saab olema uus vallavalitsus, kus see hakkab asuma ja kui palju seal on töötajaid, on juba selge?

Kui paar päeva tagasi pilt veel selge polnud, siis nüüdseks on juba üsna selge. Kindlasti on meil struktuuris kohti, mida hakkame täitma hiljem, sest osa ametinimetuste taga me veel inimest ei näe.

Olen lasknud kolme omavalitsuse töötajatel kirjutada essee, miks nad peaksid vallavalitsuses jätkama ja miks nad tahaksid seda teha ning millise koha peal nad ennast töötamas näeksid.

Kas maju jääb üks või kolm?

Praegu on maju meil tegelikult isegi neli, sest Lüganusel on majandusüksus eraldi majas. Meie plaan, mida me veel küll volikoguga arutanud pole, on selline, et tahaks sotsiaalosakonna praegusest Kiviõli linnavalitsusest välja viia. See puudutab just toimetulekutoetuse taotlejaid, kes pole kõige paremal järjel inimesed. Sotsiaaltöö üldse võiks olla inimestel lähedal, seetõttu oleks mõistlikum, kui sotsiaalosakond asuks linna keskel. Peame veel mõtlema, kuhu nad paigutada, aga linnal endal on kesklinnas ruume, samuti on sealt võimalik leida muid pindu.

Siis tekib endise linnavalitsuse majja ametnikele ruumi juurde. Peale selle on maja teisel korrusel üks tiib, kus kunagi asus perekonnaseisuamet, renoveerimata ja kasutamata. Sinna võiksid tulla uus volikogu saal, nõupidamisruum, volikogu esimehe ja mõne ametniku tööruumid.

Kas me kõik ühte majja ära mahume, selles ma praegu veel päris kindel ei ole, aga nelja maja me kasutama ei hakka, võib-olla kaht. Ühte majja tuleb kokku koondada arhiiv.

Ühinemisleppesse sisse kirjutatud teeninduspunktid suuremates asulates ikka jäävad?

Need jäävad. Kindlasti pole inimene seal olemas 24/7, aga sotsiaaltöötajad peaksid tihedamalt ringi käima, et olla inimestele kohapeal olemas. Vähemalt esialgu on see meie plaan. Sellele, kas see on ka jätkusuutlik, annab arutust aeg.

Ka majandusvaldkonna inimene oli teeninduspunkti planeeritud?

Meil jääb praegu struktuuri üks majandusspetsialist ja üks ehitusspetsialist. Vajadust mööda hakkavad nad ka erisugustes teeninduspunktides käima. Nende põhikoht hakkab olema ikka peamajas.

Kas erisuguseid spetsialiste tuleb vanade omavalitsustega võrreldes juurde?

Praegu on meil planeeritud majanduspoole abivallavanema alluvusse majandus-, ehitus-, arendus- ja hankenõunik. Küsimus on praegu, kas me ühendame planeeringutega tegeleva inimese ja arhitekti ametikoha või mitte. Kui ühinemisaegses struktuuris oli meil järelevalvespetsialiste kaks, siis nüüd proovime esialgu ühega hakkama saada.

Me ei taha, et omavalitsuse juhtimiskulud oleksid suuremad kui senise kolme omavalitsuse omad kokkuliidetult. Kui seni olid kolme omavalitsuse juhtimiskulud umbes miljon eurot, siis ühinemisaegse struktuuriga me seda summat ületasime ning see kasvas 1,2 miljoni euroni aastas. Abivallavanem Risto Lindeberg on praegu struktuuriga teinud palju tööd ja me oleme jõudnud sinnamaani, et juhtimiskulud oleksid aastas 900 000 euro ringis.

Me ei tahaks kuidagi kulutada raha juhtimisele, vaid ikka sisulistele asjadele. Aga fakt on see, et need inimesed, kes töötavad, peavad palka saama ja palgatase tuleb erasektoriga võrdsustada. Muidu me lihtsalt häid inimesi tööle ei leia.

Ühinemise kokkuhoid ei pea olema rahaline, aga natuke võiks seda ikka olla. Eesmärk on ju hoopis see, et vald saaks uhkemaks ja paremaks.

Kui hästi sa uut omavalitsust tunned? Tead, kus asuvad Koolma küla või Aia tänav Püssis?

Koolma küla ma tean ja piirkonda iseenesest ka tunnen, aga kas just küla täpsusega… Kõige tumedam maa on minule Lüganuse valla mereäärne piirkond, aga see, mis jääb ümber Kiviõli ja Maidla poole, on mulle väga tuttav.

Kus tänavad asuvad, seda ma ei tea ja nende tundmaõppimiseks kulub aega. Aadressimuudatusi on viimasel ajal olnud nii palju, et ma ei tea enam Sondaski kõiki tänavaid. Vanasti olid küll kõik peas.

Kas uuem ja suurem omavalitsus tähendab Sondaga võrreldes ka juhtimisstiili muutust?

Kindlasti. Mu poeg alles hiljuti küsis, et kuidas on, kas on midagi teistmoodi. Ikka on. Sondas oli kõik juba paika loksunud ja viimasel aastal enne ühinemist suuri projekte enam ette võtta ei saanud. Muidugi tuli inimesi juhtida ja läbirääkimisi pidada, aga teinekord oli lõunaks juba olukord selline, et polnud midagi teha ja tundsid end üleliigsena. Aga praegu on olukord ikka teine ja tööpäevast jääb väheks. Ja endal on huvi kõike seda teha.

Ma poleks uskunud, et mul selline hasart tekib. Tunne on sama nagu kunagi Sonda valda juhtima tulles.

Sonda vallavanemana olid sa kursis ilmselt kõigega, mis vallas toimub. Kas nii suures vallas on see võimalik?

Ma olen sellele mõelnud. Kindlasti mitte. Inimene ei jaksa kõike seda meelde jätta ja igal teemal põhjalikult kaasa rääkida. Juba esimesel korral oli meil volikogus arutusel Aidu karjääriala sulgemise küsimus. Nendele lisandub teemasid, mis on seotud uute kaevandustega. Need on olulised teemad ja sa pead ennast nendega kurssi viima, aga kas sa iga väiksema detailini kõiki nüansse tead… Ma loodan, et me suudame kolmekesi abivallavanematega moodustada nii hea meeskonna, et saame üksteist usaldada ja kõiki detaile ei peagi ise teadma.

Kõik osapooled tunnistasid, et koalitsiooniläbirääkimised olid keerulised. Mille üle te kõige pikemalt vaidlesite?

Minule polnud nad niivõrd keerulised, kuivõrd pikad. Ei saa salata, et kõige tulisem vaidlus käis ametikohtade üle, mis minule oli nõme, aga nende paikasaamine ilmselt võtabki aega.

Mingil määral on seda vaidlust veel ees. Paika tuleb saada volikogu komisjonikohad ning esindajad nõukogudesse. Nõukogude teema on minule täiesti uus, seda Sondas polnud. Vaidlus selle üle, kes millises nõukogus on, millist tasu seal saadakse ja kas seda tasu peaks saama, seisab meil veel ees. Loodan, et koalitsioon peab sellele vaidlusele vastu.

Kiviõlis on ennegi näiteks Järve Biopuhastuse nõukogu koha pärast päid langenud.

Sellele ma viitasingi. Pärast ühinemist kuulub Lüganusele 50 protsenti Järve Biopuhastusest ja seda kaalukam see koht on.

Mis on uue suure Lüganuse valla plussid ja miinused?

Meie eripära on see, et meil on kakskeelne elanikkond, kellega meil tuleb tegelda. Kiviõli vene kogukonnal on jäänud mulje, et nemad on linna juhtimisest kõrvale jäänud. Tegelikult see nii ei ole ning kogukondade liitmine on üks oluline asi.

Miinus on see, et meie territoorium on väga suur. Väikseid ja kaugeid külasid on palju ning ma loodan, et abi jõuab sinna enne probleemide tekkimist.

Pluss on see, et meil on tore uus vald pika merepiiri, Uljaste järve, Aidu veemaa ja Kiviõli seikluskeskusega. Loomulikult tuleb nende arendamisega vaeva näha, aga seni kui on neid, kes teenuseid pakuvad, ja inimesi, kes neid tarbivad, on meil ka töökohti. Ma loodan, et inimesed ei liigu enam ära Tallinna poole, vaid tulevad siia tagasi.

Ka kohalike Leaderi tegevusgrupi MTÜ Virumaa Koostöökogu, mille juhatuse esimees sa oled, suur eesmärk on olnud piirkonnast inimeste väljavoolu peatamine. Olete oma eesmärgile lähemal?

Ma tahaks loota, et vähemalt midagi oleme selles suunas teinud. Ma toon näiteks Sonda autoteeninduse, kes laiendamiseks meilt toetust on saanud ning kus peale omaniku töötab veel paar inimest. Suure tõenäosusega oleks need kolm noort, kes seal töötavad, selle toetuseta ka siit ära läinud. Need kolm on meie jaoks päästetud hinged. Aga selliseid toetusesaajaid on veel ning iga siia jäänud inimene on meile tähtis.

Tõsi, inimeste väljavool on olnud suur. Kõige suurem Kiviõlis, kuhu Virumaa koostöökogu kahjuks ei laiene. MTÜ juhatus on selles osas maaeluministeeriumiga erisugusel seisukohal. Meie meelest on olukord ebaõiglane, sest kui kunagi liitus Jõhvi linn Jõhvi vallaga, siis nemad muutusid abikõlblikuks. Nüüd, kui Kiviõli liitus Lüganuse ja Sondaga, tema abikõlblik ei ole. Selleks, et Kiviõli ettevõtted saaksid toetust, tuleb neil leida naaberomavalitsuses mõni õnnetu ruum, kuhu oma ettevõte registreerida. See pole õige.

Kui Leaderi tegevus on üles ehitatud sellele, et kohalikud inimesed saavad ise otsustada kohalike asjade toetamist, siis võiks sõnaõigus selles osas ka meile jääda.

Sul on peale Leaderi tegevusgrupi veel mitmeid muid tegemisi. Kas neist mõnest tuleb loobuda?

Meil on endiselt olemas Kiviõli omavalitsuste liit, läbi mille käib meil piirkonna noorsootöö projekt ja millest ei saa seetõttu loobuda. Ma kuulun Kiviõli tervisekeskuse nõukogusse, kus tuleb teha olulisi otsuseid. Ma olen kaitseliidu Alutaguse maleva Lüganuse malevkonna pealiku abi ja juhatuse liige.

Ööpäevas on küll ainult 24 tundi, aga küll jõuab kõike teha.

Selles nimekirjas kahest − Leaderi tegevusgrupist ja kaitseliidust − ei tahaks ma küll mingil juhul loobuda, sest olen nende organisatsioonidega seotud olnud peaaegu nende asutamisest alates.

Milline on olnud sinu kõige raskem otsus vallavanemana?

Põhja-Kiviõli karjääri esimesse ossa planeeritud auto-motoraja ehitusest loobumine. See polnud minu otsus, aga see oli minule valus ning ma arvan siiani, et see oli vale. Fonde, kust selle tarbeks raha oleks saanud, oli toona avatud palju. Sonda vald oleks toona pidanud leidma mõnisada tuhat krooni ning me oleksime saanud väga uuendusliku ja hea asja. Aga hirm uute suurte asjade ees hoidis volikogu toona tagasi.

Ma olin tookord liiga noor ja roheline ega suutnud toonast volikogu veenda. Praegu ma seda viga enam ei teeks ja suudaksin vajadust ka piisavalt põhjendada.