Prokurör soovib kuriteost teatanud ettevõtja suhtes kriminaalasja lõpetamist

25. november 2017 ERIK KALDA
Tänu teenete eest. Tänavu augusti alguses, kui kohtuprotsess oli veel pooleli, andis peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas Keskerakonda kuuluvale Alar Seppernile tänukirja ja erakonna aumärgi teenete eest erakonna ees.

Tänu teenete eest. Tänavu augusti alguses, kui kohtuprotsess oli veel pooleli, andis peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas Keskerakonda kuuluvale Alar Seppernile tänukirja ja erakonna aumärgi teenete eest erakonna ees.

Korruptsioonisüüdistusega kohtu alla antud kohalik ehitusettevõtja Alar Seppern palus end õigeks mõista, kuigi enne oli ta oma süüd altkäemaksu andmises tunnistanud. Prokuratuur soovib altkäemaksujuhtumist politseid teavitanud ettevõtja suhtes menetluse lõpetamist. 

 

Esmaspäeval lõppes Viru maakohtus protsess, kus lisaks Seppernile olid kohtu all ka Narva ettevõtjad Fjodor Sokolov ning Andrei Jakovenko.

600 eurot

Süüdistus puudutab 2015. aasta kevadel toimunud juhtumit. Toona Seppernile kuulunud OÜ Sepmar tegi Narva linna tellimusel Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks. Tööde tegemisel viis omanikujärelevalvet läbi TADF Ehitus, mille juhatuse liige Fjodor Sokolov ajas Sepperniga toona asju.

Süüdistuse kohaselt hakkas aga Sokolov ühel hetkel nurisema, et tööde tähtajad on üle läinud ja tema selle ajakulu eest tasu ei saa. Prokuratuuri süüdistus ütles selle kohta, et mehed leppisid omavahel kokku, et Seppern maksab Sokolovile 600 eurot altkäemaksu. Väidetavalt lubas Sokolov Seppernile, et sel juhul ei teki tal probleeme objekti vastuvõtmisega.

Nagu nähtub süüdistusmaterjalidest, toimus tehing kolmanda firma, OÜ Patruul kaudu, mille juhatuse liige Andrei Jakovenko esitas Sepperni firmale fiktiivse arve 600 euro peale transporditeenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Sepmar tasus sellest 400 eurot, mille Patruul kandis edasi Sokolovi firmale TADF Ehitus justkui sisseostetud konsultatsiooniteenuse eest.

Puuduolevad 200 eurot tõi Seppern aga Sokolovile tema Narva-Jõesuus asuvasse koju sularahas. Samal õhtul, kui Sokolov oli raha vastu võtnud, ilmusid välja politseitöötajad, kes teatasid Sokolovile, et ta on kahtlustatav altkäemaksu küsimises ja võtmises, panid Sokolovil käed raudu ja otsisid tema kodu läbi, võttes ära Sepperni antud 200 eurot. Kinnipidamine käis Sokolovi sõnul nii, et keegi viskas millegagi õhtul tema koduaknasse. Kui mees välja läks, hõikas värava taga olnud mees, kas ta saaks abi, ja küsis auto tarvis vett. Kui Sokolov hakkas veekanistrit üle värava ulatama, klõpsasid käerauad ta randme ümber kinni.

Kõik kolm anti lõpuks altkäemaksu ja võltsimise süüdistustega kohtu alla.

Sokolov eitab süüd

Kuigi Seppern on kinnitatud, et tegu oli altkäemaksuga, mida Sokolov temalt välja pressis, eitab viimane seda.  Ehitusjärelevalvega tegeleva firma TADF omanik Sokolov süüdistas protsessi ajal prokurör Liina Pikmad ebaobjektiivsuses ja asjatundmatuses. Ta ütles, et tema kaaskohtualune Seppern, keda süüdistatakse Sokolovile altkäemaksu andmises, on tema vastu esitanud valetunnistusi ning uurimisasutus ega prokuratuur pole saanud jälile sellele, et Seppern on tema kohta väärinfot andnud.

Ta rääkis, et Sepperni firma jäi avariivalgustuse süsteemi töödega ajahätta, kuid tema enda firma seal otseselt järelevalvega ei tegelnudki. “Meie võitsime küll järelevalve hanke, kuid andsime selle täielikult allhankijale ja mina polnud seal vastutav isik, kuna mul pole elektritehniliste tööde järelevalveks litsentsi. Seetõttu ei saanud ma ka altkäemaksu võtta, sest ma ei puutunud asjasse, olin vaid administraatori rollis,” rääkis Sokolov kevadel Põhjarannikule.

Vastates küsimusele, miks liikus siis raha kolmanda firma kaudu Sepmarist TADFi ja mida tähendas see, et Seppern andis talle 200 eurot sulas, vastas Sokolov, et toona oli Sepmaril Narvas veel üks töö − akende vahetus lasteaedades − ja sealgi läksid neil tähtajad kõvasti üle. “Siin ma tõesti tegin ise järelevalvet ja kuna tähtaegadest kinni ei peetud, siis ütlesin ka ühel koosolekul, et meie ettevõte kannatab kahju, sest järelevalve tegemine on ajaline töö. Seetõttu tegime Sepmarile ettepaneku need kahjud korvata. Alar Seppern nõustus sellega, et hüvitab 600 eurot. Ta pakkus, et maksab sularahas. Mina keeldusin ja tema tegi ettepaneku kolmanda firma kaudu maksta. Saan aru, et see ehk ei olnud õige, aga sellist asja on ennegi praktiseeritud,” sõnas Sokolov Põhjarannikule antud intervjuus.

Teatas kuriteost ja sai süüdistuse

Väidetavast altkäemaksu küsimisest teavitas Seppern politseid ise, kuid sellele vaatamata sattus süüpinki. Esmaspäeval taotles prokurör Sepperni suhtes korruptsioonisüüdistuses menetluse lõpetamist, kuid tema kaitsja Oliver Nääs taotles mehe õigeksmõistmist. “Alar Seppern osales tõendite kogumisel matkijana, mis välistab automaatselt süüdistuse,” sõnas Nääs, lisades, et õigeksmõistmisel ja menetluse lõpetamisel, nagu taotles prokurör, jääks Seppern altkäemaksus mõlemal juhul kriminaalkorras karistamata, kuid vahe on selles, et menetluse lõpetamisel jääksid kõik advokaadikulud Sepperni kanda. See summa on aga praeguseks kasvanud üle 10 000 euro. “Inimese puhul, kes on tulnud riigile appi ja aidanud avastada olulise korruptsioonijuhtumi, poleks õiglane jätta kulutuste kandmine temale,” sõnas Nääs. Kuigi Seppern on varem oma süüd tunnistanud, palus ta nüüd enda õigeksmõistmist.

Nii Jakovenko kui ka Sokolov palusid kohtult õiglast otsust. Sokolovi sõnul kanti 400 eurot juriidilise isiku arvele, järelikult ei saanud see olla altkäemaks talle. Sularahas saadud 200 euro kohta ütles mees, et kavatses selle anda firma kassasse, omastamise korral oleks ta raha pannud enda rahakotti, mitte jätnud toa lauale, kust politsei selle leidis.

Kohus teeb oma otsuse selles kriminaalasjas teatavaks tuleva aasta jaanuari algul.