Struuga luhtade hooldamine antakse üle veistele

22. november 2017 KÜLLI KRIIS
Neli aastat tagasi Mäetaguse tammikut hooldama toodud šoti mägiveised tunnevad end igati hästi ja on jõudsalt paljunenud; loodetavasti läheb sama edukalt ka Struuga maastikukaitsealale toodavate veistega.

Neli aastat tagasi Mäetaguse tammikut hooldama toodud šoti mägiveised tunnevad end igati hästi ja on jõudsalt paljunenud; loodetavasti läheb sama edukalt ka Struuga maastikukaitsealale toodavate veistega.

Eeldatavasti juba mai lõpus viiakse Struuga maastikukaitsealale 120 limusiini tõugu veist, et nad praeguseks taastatud 120 hektari luhtade edasise hooldamise enda kanda võtaksid. 

 

Üksteist aastat tagasi valmis tollases looduskaitsekeskuses Struuga luhtade ja vanajõgede taastamise projekt. Kahel järgmisel aastal puhastati Jaama jõge setetest ja taastati esimesed 78 hektarit luhtasid.

2007. aastal loodi Struuga maastikukaitseala, et kaitsta Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ning luhtade elustikku, rändlinnuliikide elupaiku, jõgesid, ojasid ja lamminiite kui elupaigatüüpe ning kaitsealuseid linnu- ja kalaliike. Kaitsekorras nähakse poollooduslike koosluste ilme ja elustiku liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajaliku tegevusena ette niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.

Kaks huvilist said kokku

“MTÜ Struugade Hooldus soovib saavutada PLK (poollooduslike koosluste − toim.) alade hea seisundi Struuga MKA-l karjatamise teel. Praeguseks on tehtud suur töö alasid taastades, kuid ilma optimaalse karjatamiseta hakkaksid need alad uuesti mätastuma ja võsastuma. Seetõttu on oluline, et need alad saaksid piisava loomkoormusega karjatatud, sest muidu pole võimalik tagada väärtuslike PLKde head looduskaitselist seisundit. Projektiga soetatakse 120 veist, kogumisaiad, karjaaiad ning teisaldatavad veemahutid,” tutvustab keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) koduleht mullu ühtekuuluvusfondist 241 000 eurot toetust saanud projekti.

See MTÜ ühendab hulk aastaid struugade taastamisega tegelnud kahe Ida-Virumaa firma, OÜde Titol Forest (metsaparandus ja -kasvatus, liinihooldus) ja Ecoproff (looduskaitsealade ja soode taastamine ning hooldamine) juhi Igor Gulovi ning maakonna suurima loomakasvataja Mihkel Oldi. Mõlema mehe arvates on ees põnev aeg.

Karjatamine parim idee

“Tegelesime Struuga luhtadega mitmeid aastaid juba varem, siis tuli paariaastane paus, kui seal tegutses teine firma; siis võtsime need maad riigimetsa majandamise keskuselt rendile ja viimased viis aastat oleme seal jälle tegutsenud,” rääkis Igor Gulov.

Nõukogude ajal karjatati nendel luhtadel veiseid ja tehti seal heina. Kui loomapidamine seal hääbus, hakkasid luhad võssa kasvama, kadusid luhtadele iseloomulikud liigid.

“Alustasime käsitsi võsa eemaldamisega. Soetasime märja maa jaoks eritehnika, laia niiduki ja roomikutel freesmasina, otsisime võimalusi, mida niidetud massiga teha − ja millega seal üldse võiks edasi tegelda. Mõtteid oli palju, näiteks matkarajad ja vaatetornid, hirvekasvatus… Looduskaitsealal on aga mõningased kitsendused, nii et nendest mõtetest asja ei saanud. Proovisime niidetud materjali bioenergia tootmiseks kasutada, aga kulutused olid liiga suured, pealegi on viimased kolm aastat olnud liigniisked. Lõpuks jäime veiste karjatamise juurde pidama ja hakkasime partnerit otsima.”

Mihkel Olt suhtus ettepanekusse esialgu kõhklevalt, ehkki mõte tundus huvitav. Peeti läbirääkimisi, uuriti võimalusi ja Lääne-Eesti kogemusi, erisuguseid tõuge käidi vaatamas ka Saksamaal.

Puhast tõugu limusiinid

“Märjad alad sobiksid kergematele ja ekstensiivsematele tõugudele, kes vähemväärtuslikke alasid paremini väärindada suudaksid,” otsustas ta limusiini tõugu lihaveiste kasuks.

Kaitsealuste luhtade puhul tuleb arvestada, et nende liigilise koosseisu säilitamiseks ei tohi karjatamise ajal loomadele mitte midagi väljastpoolt toodut lisaks anda.

“Limusiin tahaks ka jõusööta, aga seda ei tohi anda. Heina võib − kui see on sealsamas niidetud. Käisime sel aastal ise nendel luhtadel heina tegemas, nägime rohukasvu ja saime asjast ettekujutuse,” rääkis Olt.

Taastatud luhtasid on praegu 120 hektari ringis, arvestusega üks loom hektari kohta tahetakse alustada 120 veisega.

“Kuna tahame puhast tõugu veiseid − ristandite järglaste turuhind on märksa madalam −, siis üks mullikas maksab umbes poolteist kuni kaks tuhat eurot. Lisaks karjatus- ja kogumisaiad − neid on vaja nii alguses, et loomad väiksemal alal harjuksid, kui ka sügisel, kui loomad tuleb kokku koguda, et nad talveks lauta viia − ning veepaagid koos jooturitega,” rääkis Olt, et KIK otsustas toetada kõige alustamiseks vajaliku soetamist. “See on põnev projekt, paras väljakutse muidugi ka.”

Igor Gulov ütles, et luhtade taastamine käib kolmeaastaste tsüklitena ning edaspidi tahavad taastajad loomade karjatamiseks igal aastal vähemalt sada hektarit juurde anda.

Kokku on sel alal taastatavaid luhtasid viiesaja hektari ringis.

Taastamine ja hooldus koos

Mihkel Olt rääkis, et praegu on käsil hangete ettevalmistamine, kevadel läheb karjaaedade rajamiseks ning mai lõpus on plaanis loomad kohale viia.

“120 veist jaguneb 30 kaupa neljaks grupiks, iga grupi peale üks tõupull. Eesmärk on, et lõpuks hooldaksid veised seal kõiki taastatud alasid.”

Loomade joogivesi pole probleem − karjatatava ala ühes küljes on kraav, kust hakatakse läbi paagi jooturitesse vett pumpama.

“Kraavipervele ei taha loomi lasta, et nad sealt otse juua saaksid − tallavad perved ära ja lõhuvad juba korda tehtud asja ära,” põhjendas Olt.

Talveks viiakse loomad lauta, esialgu Vokka, kus sobiv hoone olemas ja vajab vaid pisemaid töid, kaugem plaan on ehitada uus laut Vasaverre.

Edasi tegutseb MTÜ Struugade Hooldus ühtaegu nii luhtade taastamisega (Igor Gulovi pool) kui ka hooldamisega (Mihkel Oldi pool).

“Meil on riigimetsa majandamise keskuse ja keskkonnaametiga väga hea koostöö,” ütles Gulov. “Mulle meeldib selliste asjadega tegelda, see on loominguline töö, mis võimaldab loodusele midagi anda.”