Ida-Viru jahimeeste seltsis käärib

17. november 2017 KÜLLI KRIIS
Jahimeeste seltsi Jõhvis asuva maja saali seinal olevad jahitrofeed on olnud tuliste koosolekute vaikivateks tunnistajateks.

Jahimeeste seltsi Jõhvis asuva maja saali seinal olevad jahitrofeed on olnud tuliste koosolekute vaikivateks tunnistajateks.

2. detsembril hakkab Ida-Viru jahimeeste seltsi erakorraline üldkoosolek arutama seltsi juhatusele esitatud umbusaldusavaldust; muutusi seltsi juhtimises ootavad väidetavalt paljud jahimehed. 

 

Jahimeeste seltsi juhatuse oktoobrikuise koosoleku päevakorras oli Kurtna jahtkonna esimehe Roland Pulleritsu esitatud umbusaldusavaldus seltsi juhatusele, milles sooviti erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.

“Peale põhjalikku arutelu, milles selgus ka, milliste lubadustega allkirjad saadi, otsustati kutsuda kokku volinike / erakorraline üldkoosolek 2. detsembril 2017. a Jõhvis Oru t 1a,” seisab koosoleku protokollis.

“See on normaalne demokraatlik asjaajamine, eesmärk on vana sovetlik süsteem maha lammutada,” ütles Pullerits, kes veel pool aastat tagasi oli ise juhatuse liige ja aseesimees, ent siis sellest ametist tagasi astus.

Umbusaldamise põhjuseks ütles ta, et juhatus ei suuda säilitada kodurahu, et seltsi areng on seiskunud, et Konju lastetiiru pole suudetud normaalselt toimima panna, et ei suudeta ühistegevust luua ning mõningaid asju varjatakse kiivalt isegi osa juhatuse liikmete eest.

“Selle asja nimi on saamatus,” ütles Pullerits. “Noorte seas on huvi jahinduse vastu kasvav tendents, noored tahaksid ise juhtimises kaasa lüüa, aga neid ei lasta.  Meie eesmärk on vana juhatus maha võtta ja siis kohe audiitorid sisse. Teistes piirkondades asjad arenevad, aga meil tambitakse uued ideed ja mõtted maatasa. Üritame demokraatlikud protsessid käima panna, alustades sellest, et juhatuses peaksid olema esindatud kõik kakskümmend jahtkonda. Me ei jäta enne, kui juhatus on välja vahetatud, järgmine samm on uue tegevjuhi leidmine.”

Vastaspool kidakeelne

Seltsi juhatuse liikmed on umbusaldusavaldusest rääkides äärmiselt kidakeelsed.

“Räägime sellest siis, kui umbusaldus on läbi läinud,” ütles Kaupo Tihvan.

“Kannatage 2. detsembri koosolekuni ära, ma enne ei taha kommenteerida,” ütles Aare Aalja.

“Ma ei anna mingit infot enne, kui asjad on oma organisatsioonis paika saanud,” ütles Sulev Tooming.

“Ma ei tahaks praegu oma arvamust välja öelda,” ütles Allan Simm.

Pisut jutukam oli juhatuse esimees Tarmo Tomson, kes nimetas umbusaldusavalduses juhatusele esitatud süüdistusi arusaamatuteks, laest võetuteks ja põhjendamatuteks.

“Mina ei saagi aru, mis nende eesmärk on. Seltsi laialisaatmine? See, et iga jahtkond oleks omaette MTÜ ja need MTÜd oleksid seltsi liikmed? Ehk see koosolekul selgub,” rääkis ta.

“Käidi ka meilt sellele avaldusele toetust küsimas, aga kuna mingeid fakte ei olnud ja kogu see jutt oli ebamäärane, siis otsustasime, et meie jahtkonna juhatus seda ei toeta. Mis ei tähenda, et mõned meie jahimehed poleks võinud toetada,” rääkis Ontika jahtkonna esimees Ralf Burk.

Tema hinnangul on umbusaldamise põhjuseks pigem isikutevahelised tülid.

“Meie jahtkonna juhatusel pole seltsi juhatusele mingeid etteheiteid, asi toimib,” kinnitas ta.

Jahtkonnad iseseisvamaks 

Oonurme jahtkonna esimees Taivo Liiv ütles, et umbusaldusavalduse sisuga ta kuigivõrd kursis ei ole, ent seltsis oleks reformi ja muutusi vaja küll.

“Kui naabreid vaadata… Nendest vajalikest muutustest, mida lõunapiirkonnad ootavad, on juba aastaid juttu olnud, vene keelt rääkivad juhtkonnad pole aga neist huvitatud. See vastuolu oleks kindlasti ületatav, juhatus peab selle nimel tööd tegema.”

Liivi sõnul on seekord lootus, et muutused tulevad: “Osa jahtkondi on hakanud majanduslikumalt mõtlema, muutunud iseseisvamaks; soetatakse endale jahimajad ja nülgimisruumid, tegeldakse jahiturismiga. Jahtkonnad võiksidki muutuda MTÜdeks ja Ida-Viru jahimeeste selts võiks olla nende MTÜde liit. Oonurme jahtkond ei tahaks päris kindlasti maakondlikust seltsist lahku lüüa.”