Narva opositsionäär esitas kohtule kaebuse

17. november 2017 ILJA SMIRNOV ERIK KALDA
Narva linnavolikogu liige Ants Kutti ei kujuta ette, mida konkreetselt võib halduskohus otsustada, et Narva linnavolikogus selle tulemusel seadust täitma hakataks. Ent seda otsust ootavad veel neli opositsioonilise fraktsiooni liiget, kes samuti ühtegi saadikukomisjoni ei pääsenud.

Narva linnavolikogu liige Ants Kutti ei kujuta ette, mida konkreetselt võib halduskohus otsustada, et Narva linnavolikogus selle tulemusel seadust täitma hakataks. Ent seda otsust ootavad veel neli opositsioonilise fraktsiooni liiget, kes samuti ühtegi saadikukomisjoni ei pääsenud.

Oma saadikuõiguste rikkumisest solvatud Ants Kutti valimisliidust Meie Narva pöördus kohtusse ning nõuab, et Narva linnavolikogu kohustataks saadikukomisjonide moodustamisel seadust järgima. Keskerakonna saadikute hääletamiste tulemusel ei pääsenud kaheksast Meie Narva liikmest viis mitte ühtegi volikogu komisjoni. 

 

Opositsiooniline fraktsioon Meie Narva on veendunud, et nende kaheksast liikmest viie väljajätmine Narva linnavolikogu komisjonide koosseisust rikub igale saadikule seadusega antud õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Nagu Põhjarannik juba varem kirjutanud on, kinnitas linnavolikogu möödunud nädalal kõigi 12 komisjoni koosseisud, ent opositsionääre − mõni üksik erand välja arvatud − tsentristlik enamus sinna ei lasknud.

Meie Narva liige Sergei Gorlatš märkis, et vaid üks keskerakondlane − Jelena Pahhomova − söandas võtta ühistute komisjoni koosseisu opositsioonilise fraktsiooni liikme Viktor Šemarini. Peale tema õnnestus veel Veera Grigorjeval tänu eelmisel istungil hääletamisel kasutatud kavalale taktikale saada endale sotsiaalkomisjoni aseesimehe koht. Ning veel lülitati Katri Raik fraktsiooni esimehena strateegilise komisjoni koosseisu.

“Kõik ülejäänud, olenemata sellest, kuidas toimus kandidatuuride kooskõlastamine − kas meie fraktsiooni ühise kirjana või mingite isiklike läbirääkimistena − ühtegi komisjoni ei pääsenud,” on Gorlatš nördinud.

Opositsionäär pöördus kohtusse

Narva opositsionäär Ants Kutti, kes ei pääsenud mitte ühtegi komisjoni, teatas selsamal 7. novembri istungil vihaselt, et peab seda oma õiguste rikkumiseks ja seda nii ei jäta. Juba 10. novembril esitas Kutti Tartu halduskohtusse linnavolikogu otsuse peale kaebuse, kuid asja edasisest käigust ei ole teda esialgu teavitatud.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kinnitab: “Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.”

Peale selle sätestab seesama seadus, et “volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus”. Ent Narva linnavolikogu 12 komisjoni moodustamisel ignoreeriti valimisliitu Meie Narva, mille liikmed moodustavad ligikaudu veerandi kogu volikogust, peaaegu täielikult.

Kuidas neid nõudeid tegelikkuses järgima peaks, seda seaduses kirjas pole ning samuti puudub sääraste rikkumiste puhul kohtupraktika. Ants Kutti sõnas, et ei kujuta päris hästi ette, mida konkreetselt võib halduskohus otsustada, et seadust lõpptulemusena siiski järgitaks, ent nii või teisiti ootavad seda otsust veel neli Meie Narva liiget, kes samuti saadikukomisjonidest välja jäeti.

“Kohtusse esitab kaebuse inimene ise, mitte ei tee seda tema eest keegi teine,” tuletas Kutti meelde. “Ning nõnda me otsustasimegi, et pole mõtet esitada korraga viit kaebust: mina esitasin selle üksi − ning kui otsus tuleb positiivne, siis mõistagi peab see laienema ka ülejäänutele.”

Kohus pole tulemuslik meetod

Valimisliidu Meie Narva poliitiline liider Katri Raik ütles Põhjarannikule antud kommentaaris, et ei pea kohtusse pöördumist parimaks lahenduseks. “Mina isiklikult olen kohtuprotsesside vastu, sest neist võidavad üldjuhul vaid advokaadid.”

“Kohus võtab aega, jõudu ja raha, ent kuna muud võimalust ei ole, siis tegi Ants sellise otsuse − see on tema seaduslik õigus, jumala pärast. Aga mida me sellega edasi teeme? No saab temast mingi komisjoni liige − olgu, see on pretsedent. Seejärel võetakse komisjonidesse ka kõik teised meie omad. Ent proportsionaalsust ei võeta nagunii arvesse ning nõnda hakkame me lihtsalt seal oma aega ja jõudu raiskama,” arvab Raik.

Ta tunnistas, et teist head lahendust esialgu pole ning seepärast on tal tänaseks, st kolmapäevaks määratud kohtumine Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimoviga, et arutada võimalikku koostööd.

“Üks asi hämmastab mind praegu väga: härra Jefimov ei ole ju mitte keskfraktsiooni, vaid kogu linnavolikogu esimees. Seega peab ta korraldama volikogu tööd vastutustundlikult ning seadusi ja valijate soove järgides, tema aga otsekui juhiks fraktsiooni,” märkis Raik.

Riigikogus esitati arupärimine

Opositsiooni volikogu komisjonidest tõrjumise asjus esitas riigikogu Vabaerakonna fraktsioon sel esmaspäeval arupärimise õiguskantslerile. Arupärimises öeldakse, et riigikogu on mitmel korral muutnud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, et kohalikes volikogudes oleks komisjonide töösse kaasatud ka opositsioon. “Nendele muudatustele vaatamata on jätkunud ja jätkub ka täna paljudes volikogudes komme ignoreerida nii seaduse sätteid kui ka opositsiooni õigusi,” öeldakse arupärimises ning viidatakse juba 2007. aastal toonase õiguskantsleri Allar Jõksi öeldule, kus ta märkis, et volikogude komisjonides tuleb tagada kõikide volikogus esindatud poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindus.

“Vaatamata õiguskantsleri seisukohale ning seadusemuudatustele, kitsendavad võimuerakonnad jätkuvalt opositsiooni õigusi volikogu töös kaasa rääkida. Ilmselt kõige drastilisem näide pärineb Narvast, kus viis Meie Narva valimisliidu esindajat ei ole jätkuvalt kinnitatud volikogu komisjonidesse,” seisab arupärimises.

Vabaerakonna väitel riivavad sellised juhtumid teravalt demokraatia aluspõhimõtteid ning vajavad kiiret sekkumist. “Samuti teeb muret olukord, kus seadusandja püüab demokraatia põhimõtteid seaduses üha täpsemini ja üksikasjalisemalt kirjeldada, kuid see ei too positiivset tulemust, sest poliitiline kultuur on arhailine ja jätkuvalt lähtutakse soovist opositsiooniga üldse mitte arvestada.”

Kas muudatused on piisavad?

Seetõttu tahavad arupärijad teada, kas õiguskantsleri arvates on seaduses sätestatud opositsiooni kaitseklauslid piisavalt selgelt avatud või vajab seadus veelgi muutmist. Samuti soovitakse õiguskantsleri tõlgendust sättele, mis tagab iga volikogu liikme õiguse kuuluda komisjoni, ning kas see tähendab volikogu liikme õigust ise endale komisjoni valida või on keegi teine pädev seda otsust tema eest tegema.

Samuti tahetakse teada, mida teha, kui volikogu liige ei saa realiseerida oma õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni, sest koalitsioon hääletab selle vastu või ei võta küsimust üldse päevakorda. “Mida teha, kui komisjonide komplekteerimisel eiratakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu arvestamist volikogus? Milliseid meetmeid peaksid volikogu liikmed sellistes olukordades enda ja oma nimekirja õiguste kaitseks kasutama?” küsivad arupärijad õiguskantslerilt.

Arupärimisele vastamise tähtaeg on riigikogu veebilehe kohaselt tuleva aasta 8. jaanuar.