Kolm aastat tagasi varisenud šurfiauk pandi lõpuks kinni

17. november 2017 KÜLLI KRIIS
Kolm aastat ja kaks kuud Peeri küla põllul haigutanud šurfiauk täideti killustikuga, valati peale betoonplaat ja kaeti see pinnasekihiga.

Kolm aastat ja kaks kuud Peeri küla põllul haigutanud šurfiauk täideti killustikuga, valati peale betoonplaat ja kaeti see pinnasekihiga.

Keskkonnaamet andis teada, et 2014. aasta septembris Kohtla vallas Peeri külas põllul varisenud endise Käva kaevanduse šurfiauk on lõpuks suletud; sulgemisprojekt osutus sulgemisest endast kolm korda kallimaks. 

 

“Sissevarisenud šurfiava oli ohtlik piirkonnas liikuvatele inimestele ja loomadele, mistõttu keskkonnaamet likvideeris šurfivaringu tagajärjed ning korrastas põlluala,” teatas amet.

2014. aasta septembris Peeri küla põllul saagikoristuse ajal Järve Põllumajanduse OÜ traktori rataste all varisenud šurfiaugu sulgemisel on pikk eellugu.

Kõigepealt leidis keskkonnaamet, et augu sulgemine on puhtalt maaomaniku asi. Kui selgus, et tegemist on rendile antud riigimaaga, mööndi, et omanikul on õigus sulgemiseks keskkonnatoetust küsida. Edasi vaidlesid Kohtla vallavalitsus ja keskkonnaamet selle üle, kas riikliku tähtsusega maavara kaevandamise järelmõjude heastamine on maaomaniku või kohaliku omavalitsuse või hoopis riigi ülesanne. Esialgu vastutust omavalitsuse kaela lükata püüdnud keskkonnaministeerium tunnistas pool aastat hiljem selle ikkagi enda vastutusalaks.

“Kõik šurfiaugud on tekkinud vanade kaevanduste kohale ning kuivõrd kaevandaja vastutus on lõppenud, siis see tähendab, et ala tuleb korrastada riigil,” ütles ministeeriumi tollane maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu.

Mis ei tähendanud, et keegi oleks tõtanud auku kinni ajama.

Igale augule uus projekt

Ministeeriumil oli plaan uurida ja kaardistada kõik kaevanduspiirkonnas tekkinud varingud (uuringu valmimistähtaeg on tuleval aastal), tellida seejärel korrastamiskava ja  üldine projekt, mida oleks võimalik auguviisi kohandada.

Kuni need tööd valmis pole, nähti ette võimalust läheneda juhtumipõhiselt ehk sulgeda erandkorras ainult ohtlikud augud.

Peeri šurfiauk muutus ametnike silmis ohtlikuks poolteist aastat pärast varingut, kui ilmnes, et metallivargad olid auku pealt laiemaks kaevanud ja sedakaudu maa all käinud. Sellest teada saades tunnistati sulgemine 2016. aasta kevadel kiireloomuliseks ülesandeks ja küsiti selleks keskkonnatoetust.

“Keskkonnaametil oli kogemus 2015. aastal Kohtla-Järvel Lille 22 asuva kinnistu augu sulgemisel, mistõttu Käva 2 kaevanduse šurfiava sulgemise ja korrastamistööde korraldamine usaldati samuti meile,” ütles ameti maapõuebüroo peaspetsialist Martin Nurme.

Eelmine, Lille kinnistu augu sulgemisprojekt polnud ameti väitel järgmisele augule kohandatav, kuna “iga kaeveõõs on nii oma dimensioonidelt kui ka varisemisastmelt erisugune”.

Seega tuli tellida uus projekt. Ja projekti ja sulgemise jaoks keskkonnatoetust küsida.

Lille kinnistul varisenud augu sulgemisprojekt maksis 24 300 eurot, sulgemine ise 5500 eurot.

Peeri põllul varisenud augu sulgemisprojekt maksis 17 880 eurot, sulgemine ise 5987 eurot.

“Sulgemistööde käigus eemaldati šurfiava servalt muld, moreen ja põllukivid, sissevarisenud ava täideti aherainekillustikuga ning tasandatud pinnale valati betoonplaat,” raporteeris keskkonnaamet äsja.

Põhimõtteliselt sedasama tehti ka Lille kinnistul, ainult et seal tuli enne eemaldada augu servalt puud ja võsa ning ka auku katnud laudsõrestik.

Tüüpprojektid − millal õieti?

“Oleme seisukohal, et endiste kaevanduste varingud vajavad kaardistamist ning ühtset korrastamise kava, mis on tunduvalt odavam ja otstarbekam varingute ühekaupa korrastamisest,” ütles Martin Nurme.

“TTÜ on koostamas endiste põlevkivimaardlate varingute uuringut eesmärgiga koguda varingute varasemate uuringute andmed, mõõdistada ja kaardistada varingud ning analüüsida põlevkivikaevanduste ala kasutamist,” rääkis ta. “Tehtav uuring annab meile olulise sisendi kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamiseks ja edasiste tegevuste planeerimiseks. Samuti hinnatakse uuringu tulemuste põhjal, kuidas korrastada endisi kaevandamisalasid edaspidi ning millised peavad olema tüüpprojektid.”

Hoidku selle eest, et enne tüüpprojektide valmimist aastal − jah, mis aastal siis? − variseb sisse veel mõni ohtlik ja nii-öelda kiireloomulist sulgemist vajav šurfiauk, mille sulgemisprojekt maksab taas mitu korda rohkem kui mõne päevaga tehtav sulgemistöö ise.