Opositsioon pidagu lõuad ja teenigu võimulolijaid

17. november 2017 ERIK GAMZEJEV, peatoimetaja

Erik Gamzejev.

Kui opositsioon ei taha teenida võimulolijaid, siis tuleb ta tõrjuda kohaliku elu juhtimisest nii kaugele, kui seadused lubavad, ja igaks juhuks veelgi kaugemale. Selline on olnud Narvas ja Kohtla-Järvel võimul olevate keskerakondlaste põhimõte oma vastasleeri kohtlemisel.

Mõlemas linnas võtsid võimulolijad endale kõik volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste kohad, kaasa arvatud revisjonikomisjoni, mida peaks hea tava järgi juhtima opositsioon. Katri Raigi juhitava valimisliidu Meie Narva kaheksast volikogu liikmest viis ei pääsenud ühtegi komisjoni isegi tavaliikmena. Kummagi suure linna opositsioonil ei jää nüüd muud üle, kui püüda komisjonidesse murda kohtu kaudu.

Et vähendada kohalikes volikogudes opositsiooni tõrjumise võimalusi, hakkas sellest sügisest kehtima kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses säte, et komisjonide kokkupanemisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Narvas esindab opositsiooni iga neljas ja Kohtla-Järvel iga viies saadik.

Rohkem kui kümme aastat tagasi sai just Kohtla-Järvel toimunud opositsiooni kohtlemine samuti ühe seaduseparanduse ajendiks. Kuna volikogu komisjonide uks keerati vastasleeri jaoks täiesti lukku, pidi riigikogu seaduseparandusega määrama, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Iseküsimus on, kuidas seda klauslit reaalses elus täita. Mis saab siis, kui volikogu enamus lihtsalt hääletab nõnda, et mõnd võimulolijate silmis põlu all olevat opositsionääri lihtsalt ei valita komisjoni? Kohus ei saa ju käskida saadikul etteantud moel hääletada.

Kohtla-Järvel võimul olevad keskerakondlased on öelnud, et nad tulevad opositsiooni abitagi väga hästi revisjonikomisjoni tööga toime. Sellise iseenda kontrollimise tagurpidi tulemuslikkuse ere kinnitus on, et revisjonikomisjonile jäi täiesti märkamatuks, et linna tippjuhtide poolt kestis aastaid süsteemne ja ulatunud korruptsioon üksikute valitud ettevõtjate kasuks. Nüüd on süüdlased kohtu poolt süüdi mõistetud ja linn miljon eurot kaotanud. Revisjonikomisjoni juhiks valiti aga nüüdki linnas võimul oleva Keskerakonna piirkonna aseesimees ning opositsioonile näidati taas trääsa.

Narva keskerakondlased on põhjendanud opositsiooni tõrjumist nende “halva käitumisega” valimiskampaania ajal. Vaatamata esimese astme kohtus kelmusele süüdimõistmisele taas volikogu esimeheks valitud Aleksandr Jefimov tunnistas, et talle ei meeldi, et opositsioon neile kaikaid kodaratesse loobib.

See on selge sõnum, et saaksite soovitud komisjonidesse, kui teeksite meiega diili, et te ei torgi ega kritiseeri meid. Ühesõnaga − matke end opositsioonina maha, pidage lõuad ning teenige võimulolijaid!

Opositsiooni sellise kohtlemise kõige loogilisem tagamõte on tekitada vastaspooles lootusetu tuuleveskitega võitlemise tunne. Veenda inimesi, keda ei vaimusta praegune linnavõim, et muud võimalust kui kas või vastu tahtmist nendega ühte paati hüpata polegi. Alternatiiv on tõmbuda kohalikust poliitikast eemale või kolida end teostama kusagile mujale. See on suures osas vilja kandnud, sest valimistel pole ei Narvas ega Kohtla-Järvel tugevaid konkurente tekkinud.

Loodetakse, et küll opositsioon tüdineb tuuletallamisest ja lööb käega. Sellised järjekindlad tegelased nagu Eduard Odinets, kes võiks kirjutada raamatu “Pool elu Kohtla-Järve opositsioonis”, on pigem erandlikud. Nüüd kerkis ta 700 kogutud häälega Kohtla-Järve kõige populaarsemaks poliitikuks, et aga kohalik Keskerakond lõi taas massiga, pannes linnavõimust sõltuvatest inimestest kokku hiidnimekirja, siis jääb tema osaks olla jälle neli aastat volikogu istungitel üks vähestest, kel võimulolijatele mingeidki küsimusi on.

Miks peab Keskerakond Ida-Viru suurtes linnades, kus tal on aastaid olnud mäekõrgune ülekaal, nii hirmsasti opositsiooni pelgama? Peale komisjonidest välja tõrjumise püütakse oma propagandakanalites luua muljet, et opositsiooni kuuluvad veidrikud, kiuslikud intrigandid ja populistid, kes takistavad võimulolijatel heade ja üllaste eesmärkide täitmist. Opositsioonile ei anta mingeid õigusi, aga järgmiste valimiste eel öeldakse, et näete, meie remontisime kultuurimaja ja ehitasime rattateid, aga nemad seal opositsioonis ei teinud midagi, ainult vingusid ja virisesid.

Küllap on Narva ja Kohtla-Järve juhtidel samasugune hirm nagu Venemaa presidendil Putinil, et kui anda opositsioonile natukenegi rohkem hapnikku, siis võib see kiiresti seada ohtu nende endi võimulpüsimise.

Ida-Viru linnade Keskerakonna liidrid on küsinud, kus see kirjas on, et näiteks revisjonikomisjon peaks kuuluma opositsioonile. Nad võiks põhiseadusest lugeda, et Eesti on demokraatlik vabariik. See on valitsemisviis, kus arvestatakse ja kaasatakse ka opositsiooni. Keskerakonna Ida-Viru linnade liidrid Valeri Korb ja Mihhail Stalnuhhin on palju aastaid kuulunud riigikogusse. Küllap märkasid nad, et sel ajal kui Keskerakond oli riigis opositsioonis, oli üks riigikogu aseesimeestest nende parteist nagu ka mitmete komisjonide aseesimehed. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees oli aga mitmeid aastaid Stalnuhhin ise.

Tähele tasuks panna ka taasiseseisvumisaja Eesti ühe staažikama omavalitsusjuhi, ligemale 30 aastat Mäetaguse vallavanema või volikogu esimehe ametis olnud Veljo Kingsepa hiljutist tõdemust. Tänu põlevkivimaksudele on Mäetaguse olnud üks jõukamaid valdu, kus on püütud ehitada “inimnäolist sotsialismi”. Seetõttu on Kingsep probleemideta võitnud järjepanu ülekaalukalt kõik valimised. Nüüd erru minnes tunnistas ta, et kõige vähem viljakas valitsemisaeg oli see nelja-aastane periood, kui volikogus üldse opositsiooni polnud.

Kohtla-Järve ja Narva juhid võiksid mõelda sellele, et opositsiooni pidev mahasurumine on üks põhjustest, miks nende linnade areng jääb maha paljudest teistest Eesti linnadest.