Aasta isaks sai Aa küla mees Meelis Sibrits

15. november 2017 TEET KORSTEN
Perekond Sibrits Estonia kontserdimajas. Seisavad lapsed Heili (40), Ketrin (33), Erko (29), Vivien (19), Magnus (25) ja Maimu (37).

Perekond Sibrits Estonia kontserdimajas. Seisavad lapsed Heili (40), Ketrin (33), Erko (29), Vivien (19), Magnus (25) ja Maimu (37).

Juubelihõnguline, 20. aasta isa tiitel anti isadepäeval Estonia kontserdisaalis muhedale Aa küla mehele Meelis Sibritsale, kes on koos abikaasa Helmiga üles kasvatanud kuus vahvat last − nüüd juba täiskasvanut. 

 

Kui Põhjarannik Meelis Sibritsaga ühendust saab, on mees juba jõudnud esineda “Terevisiooni” hommikusaates ja meiegi vestluse ajal heliseb tal telefon nagu mõne suure kriisi ajal kriisiabikeskuses.

Peomeeleolud 

Rääkimata sellest, et eelmisel päeval oli ta Eesti kõige tähelepanukesksem persoon, kui pidi Estonia kontserdisaalis aasta isa tiitli vastu võtma.

20. oktoobril 1956 Kiviõli sünnitushaiglas ilmale tulnud, aga muidu Aa küla poiss Meelis Sibrits ütleb peojärgsel päeval kogenud pikamaajooksja kombel, et tunne on normaalne.

“Olin muidugi üllatunud, kui sain teada, et mulle tahetakse see tiitel anda. Tuli oma rolli isana uuesti mõtestada. Laste üleskasvatamine on vastutusrikas töö ja seda sõltumata nende arvust. Ja seda tööd olen teinud koos abikaasaga, see on ikka koostöö. Selle valguses, et rohkem kui pooled abieludest lahutatakse, tuleb tunnistada, et meie oleme õnnestunud. Oma lastega olen väga rahul ja võib tuletada, et kui nemad on elus hakkama saanud, oleme meiegi (abikaasa) Helmiga hakkama saanud. Koos kasvamise käigus õpetame meie lapsi ja lapsed õpetavad meid,” ütleb värske aasta isa.

Noortele ja tulevastele vanematele soovib Sibrits julgust. “Pole vaja midagi peljata ning tuleb armastada oma naist ja lapsi!” kõlab mehe soovitus, kuidas vastutusrikka isa-ametiga hakkama saada.

Käsi käes ja süda südames 

Siiri Oviir, kes on aasta isa ja ema tiitleid jagava Eesti naisliidu eesotsas, imestab ka ise, et see tiitel alles nüüd esimest korda Ida-Virumaale jõudis. “Saab valida nende hulgast, keda esitatakse. Pean tõele au andma, et 20 aasta jooksul, mil seda tiitlit välja oleme andnud, ei ole Ida-Virumaa inimesed silmi lahti hoidnud ning oma vahvaid isasid − ja ka emasid − esitanud. Mul on Põhjarannikule ettepanek: kui järgmisel aastal hakkab emadepäev lähenema, esitage oma kandidaate!”

Oviir tunnistab, et Meelis Sibrits on üks väga vahva mees. “Ta on lihtne töömees, kes on kuldsete kätega ja oskab teha töid, mida nõutakse võib-olla ülikooliharidusega inimeselt − alates elektritöödest kuni elektroonikani välja. Tal on kuus last, keda ta on suunanud, kasvatanud, nende hobidele kaasa elanud, neid toetanud − ainult nii sirguvad tublid lapsed. Ja tehtud on seda koos emaga − käsi käes ja süda südames. Lapsed vajavad ju nii ema kui ka isa, vajavad kindlat, stabiilset elukeskkonda ja seda on vanemad ses peres neile loonud. Loomulikult on olnud 1990. aastate alguses igasuguseid muresid ja raskusi, aga koos on sellest üle saadud. Selline on üks tõeline isa, kes oma lapsi kasvatab,” räägib Oviir.

Oviir nimetab Sibritsat isikliku suhtluse põhjal väga mõnusaks meheks, kel on huumorimeel ja kõik muu vajalik omal kohal. “Kes see tahab iseennast kiita? Sestap on arusaadav inimese tagasihoidlikkus. Eestlased ju ei kiida ennast − kiidame siis teisi, ja seda meest ma tahan kiita!” ütleb Oviir.

“Isa on ajast ees olnud”

Võtame ühendust ka kolleegist Heili Sibritsaga, kes juhib Postimehe kultuuritoimetust ning on ühtlasi Meelise ja Helmi vanim laps. On tunda, et ajakirjanik on ka ise siiralt liigutatud tähelepanust, mis tema kallile isale omistatakse. Heili räägib näiteks, kuidas kõik pereliikmed aitasid isal Estonias toimunud pidulikuks ürituseks valmistuda − nõnda oli tegu väärisajaga, kus suur pere taas kokku sai, ehkki muidu elavad peaaegu kõik lapsed juba omal käel ja rohkem pealinna pool.

“Isa on tänu minule 40 aastat isa olnud. Mul on kõik väga toredad õed ja vennad. Olen väga uhke oma vendade üle, sest nad on asjalikud ja töökad. Kui mul on näiteks vaja ehitusnõu, võin nende poole pöörduda ja nad oskavad aidata, mis on tänapäeval haruldane. Vennad on kahe jalaga maa peal − vaatamata sellele, et nad on peres peaaegu kõige nooremad. Noorim õde on äsja astunud Tallinnas ülikooli ja kui aus olla, siis ega ma teda liiga hästi tunne − tema sündis juba siis, kui mina olin kodust ära läinud. Aga tean, et temagi on asjalik ja tore tüdruk. Ja ka vanuselt järgmise õega, Maimuga, saan väga hästi läbi,” räägib Heili oma suurest perest.

Heili teab, et nii ema kui ka isa tahtsid kohe suurt peret. “Kui esmalt sündisid kolm tütart, siis isa ilmselt kasvatas meid ka nagu poegi. Oleme temaga kõike koos teinud − traktoriga sõitnud ja naela seina löönud. Aga see polnud kompensatsiooniks poegade eest, vaid isa arvates on normaalne, et kõik teevad kõike − et pole olemas vaid meeste- ja naistetöid. Isa oli arengus eespool − enne kui ühiskond sama tõdemuseni jõudis. Eks meil endal oli ka huvitav ning mulle meeldib siiani käia ehituspoodides rohkem kui kingapoodides,” räägib õnneliku pere vanim laps.

Aasta isa Meelis Sibrits töötab OÜs Sigwar ja tema abikaasa Helmi keelekümblusõpetajana Kohtla-Järve lasteaias Kirju-Mirju.