Riik suunab tervishoidu rohkem raha

11. november 2017 DMITRI DMITRIJEV, riigikogu liige, Keskerakond

Dmitri Dmitrijev.

Järgmisel aastal kasvab tervishoiu eelarve tänavusega võrreldes 34 miljoni euro võrra. Rahastuse suurendamine on osa tervishoiu rahastamise reformist, millega järgneva viie aasta jooksul suunatakse lisaks 300 miljonit eurot raviteenuste kättesaadavuse parandamisse.

Valitsus on seadnud üheks mõõdikuks eesmärgi täitmisel nihutada oodatav eluiga meestel 74-le ja naistel 83 eluaastale ning tervena elatud eluiga on plaanitud kergitada vastavalt üle 58 ja 63 eluaasta.

Praegusel valitsusel on tahet uuest aastast suunata rohkem riigi raha tervisedendusele ja ennetusele ehk investeerida rohkem inimeste tervisesse. Meedia vahendusel oleme kursis liigutavate, kuid kurbade lugudega, kus mõni abivajaja on rahapuudusel takerdunud pikkadesse ravijärjekordadesse ning haigekassa on pidanud ravikulude katmist otsustades tegema ebapopulaarseid valikuid.

Kohe aastaseks saavas valitsuskoalitsioonis oma esimest täisaasta eelarvet kavandades olime seda meelt, et reaalsusele jalgu jäänud tervishoiu rahastamist tuleb reformida, et abivajajad saaksid mõistliku ajaga operatiivsemat ravi.

Tervishoiureformiga kaasnev lisarahasüst avab haigekassale võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Üsna kindlalt on tegemist valitsuse olulisema otsusega, mis tunduvalt leevendab pikki aastaid tervishoiusüsteemi vaevanud alarahastatust, mis ühtlasi vähendab ka inimeste omaosaluse koormust.

On inimesi, kes näevad toimetulekuga kurja vaeva ning tervise halvenemine tõstab kulutused ravimitele kõrgeks ja halvendab nende majanduslikku hakkamasaamist veelgi. Järgmisest aastast rakendub uus ravimihüvitiste maksmise kord, millega vähendame suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Kõrge omaosaluskuluga soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud 3 miljonit eurot.

Riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide tagamiseks on järgmise aasta eelarvesse planeeritud 3,97 miljonit eurot. Uuest aastast võetakse kasutusele kuue haigustekitaja vastu (difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, B-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit) kaitset pakkuv väikelaste liitvaktsiin. Uue immuniseerimiskava järgi hakatakse tütarlapsi vaktsineerima inimese papilloomviiruse vastu.

2018. aastast suurendatakse HIVi ravimite rahastamist viie miljoni euro võrra, kasvatades summat rohkem kui 15 miljoni euroni ning rahastuse suurendamine tagab stabiilse vajaliku eelarve HIVi ravimiteks. Raske immuunsussüsteemi haiguse ennetuse tõhustamiseks koostatakse HIVi ja aidsi riiklik tegevuskava aastani 2025. 2018. aastal toetatakse 5 miljoni euroga kuni 100 000 inimese geeniinfo kogumist ja selle kasutusele võtmist.

Viie aasta vältel tervishoiuedendamisesse suunatav lisaraha haigekassa tulubaasi laiendamiseks tuleb riigi poolt pensionäride eest makstava eraldise suurendamisest, mis parandab haigekassa eelarve stabiilsust ning vähendab haigekassa tulubaasi sõltuvust tööealise elanikkonna panusest.

Mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt suunatakse täiendavalt haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13%. Rahaliselt tähendab, et haigekassa saab 2018. aastal 89, 2019. aastal 133, 2020. aastal 153 ja 2021. aastal 176 miljonit eurot.

Senine tervishoiuteenuste rahastamise mudel oli liialt killustunud. Valitsus otsustas killustatuse vähendamiseks viia osa praegu riigieelarvest rahastatud olulisi teenuseid järk-järgult üle Eesti haigekassasse.

Valitsuse otsus puudutab kiirabi, kunstliku viljastamise, uue hambaravihüvitise ja perearstide asendusteenuse kulude katmist. Teenuste koondamine haigekassa egiidi alla aitab panna tervishoiusüsteemi paremini toimima, integreerida ladusamalt eri teenuseid ja tõhustab ühist planeerimist.