Idapiiri turvalisust aitavad tagada looduslikud tõkked

9. november 2017 KÜLLI KRIIS
Peipsi järvele ja Narva jõele paigaldatud toodritest edasi minna ei tohi − piir on väga lähedal.

Peipsi järvele ja Narva jõele paigaldatud toodritest edasi minna ei tohi − piir on väga lähedal.

Ida-Virumaa piiriveekogude kallastele ei ole plaanis rajada viivitusaeda, küll aga tähistatakse sealgi piirirežiimi ala ja rajatakse patrullteed.

Veebruaris rääkis siseminister Andres Anvelt optimistlikult juba sel aastal läbi viidavast maismaapiiri ehitamise riigihankest ja Narva jõe äärde rajatavast patrullrajast. Eesti piir Venemaaga pidanuks algsete plaanide järgi valmima järgmisel või  hiljemalt ülejärgmisel aastal.

Ehitushankeni pole seni jõutud, üks katselõik on 1. novembri seisuga valmis ja teine tegemisel, Narva jõe äärne patrullrada ei ole veel hankesse jõudnud.

Maismaapiir töömahukam

“Tegelikult on siiamaani juba päris palju ära tehtud,” ütles politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

“2015. aastal pandi paika ajutise kontrolljoone koordinaadid, seejärel määratleti piiririba taristu elemendid: piiripostid, patrullrajad, viivitusaed, mis tõkestab inimese kiiret edasiliikumist, loomatõkkeaed, samuti tehnilised süsteemid ja piiriseireseadmed.”

Maismaapiiri kontekstis on jutt 135,6 kilomeetrist Lõuna prefektuuri piirkonnas. Just seal kandis on piiritaristu ehitamine keerukam, seda osaliselt ka raskemate looduslike tingimuste tõttu.

“Seal on metsad kõige paksemad ja looduslikud tõkked eriti ei aita, ka on seal idapoolse alaga võrreldes märksa rohkem ebaseaduslikke piiriületusi,” põhjendas Neider-Veerme.

Piiririba projekteerimine kestab detsembri keskpaigani, ühtaegu ehitatakse katselõike, et testida, kas projekteerijate väljapakutud lahendused töötavad, ning leida parimad lahendused piiritaristu lõplikuks väljaehitamiseks.

Tööde edenemist on mõjutanud looduse kõrval ka ilmastikuolud, sest viimased pehmed talved pole lasknud raske tehnikaga maastikule minna.

Viivitusaia asemel jõgi ja järv

“Ida-Virumaa inimesi huvitab muidugi ennekõike Ida prefektuuri poolne osa piirist. Oleme õnnelikud, et seal on mitmeid looduslikke tõkkeid, mis piiri väljaehitamise töömahtu oluliselt vähendavad: Peipsi  järv, Narva jõgi ja selle kuiv jõesäng, mis alati kuiv ei ole, samuti Narva-Jõesuu linn. Piiripostid on maismaapiirile paigaldatud ning Narva jõe kaldale osaliselt paigaldatud, need tööd jätkuvad juba detsembris. Samuti on Peipsi järvele ja Narva jõele paigaldatud toodrid, mis annavad märku, et piir on väga lähedal ja kaugemale ei tohi minna. Viivitusaeda Narva jõe ja Peipsi äärde ei tule, küll aga vaatame üle erisugused tehnilised vahendid ja nende uuendamise vajaduse,” rääkis Neider-Veerme.

Narva jõe äärde patrullteid kavandades selgus, et alustuseks on vaja Natura 2000 ala muuta. See eeldab keskkonnamõju hindamist, mis võtab omajagu aega.  Järgmisel aastal loodetakse patrullraja ehitushankega algust teha.

“See, nagu mõned muudki asjad, on meile selgeks saanud alles ettevalmistustööde käigus − kõike pole võimalik ette näha. Iseäranis nii mastaapse ehitusprojekti puhul, mida Eestis pole varem kunagi ette võetudki,” märkis Neider-Veerme.

Patrullraja ehitamisel võib tekkida vajadus olemasolevaid sildu ja purdeid uuendada või ka päris uusi rajada. Kohtades, kus need jäävad patrullraja ligipääsuteedele, saavad neid edaspidi ka kohalikud elanikud kasutada.

“See, millal miski valmis saab, sõltub väga palju kaasnevatest protsessidest, sellepärast ei tahaks praegu konkreetsetest tähaegadest rääkida. Oluline on, et tahame Eestile kaitstud ja kvaliteetselt ehitatud piiri. Seda arvesse võttes ei ole me nõus kvaliteedis järeleandmisi tegema. Ka siis mitte, kui ehituseks kulub algselt planeeritust rohkem aega,” ütles Neider-Veerme.