Kreenholm saab soliidse monograafia

9. november 2017 TEET KORSTEN
Kreenholmi 50. aastapäeval jäädvustati manufaktuuri olulisemad hooned suveniirrätikule: keskel Kreenholmi saare tööstuskompleks, all Knoopi mälestusmärgist vasakul Georgi ja paremal Joala vabrik, üleval vasakul Aleksandri kirik ja paremal Ülestõusmise katedraal.

Kreenholmi 50. aastapäeval jäädvustati manufaktuuri olulisemad hooned suveniirrätikule: keskel Kreenholmi saare tööstuskompleks, all Knoopi mälestusmärgist vasakul Georgi ja paremal Joala vabrik, üleval vasakul Aleksandri kirik ja paremal Ülestõusmise katedraal.

Peagi ilmub Narva muuseumi kirjastuses Kreenholmi 160. sünnipäevaks seda kajastav kolmekeelne monograafia, mille peamine autor on teadussekretär Merike Ivask.

 

Peagi ilmuv raamat on oma ülesehituselt sarnane tänavu jaanuaris esitletud Narva-Jõesuu raamatuga “Narva-Jõesuu − supelsaksad südames”.

Totaalne Kreenholm 

Välja on valitud Kreenholmi iseloomustavad teemad, mis on seejärel lahti kirjutatud, ning teemat ilmestavad mitmesugused illustratsioonid koos pilti või ajastut kirjeldavate pikemate allkirjadega. Pildiallkirjades on nii fakte Kreenholmi tööstuse kujunemisest kui ka meeleolukamaid ajastutruid seiku ajakirjandusest või isiklikumat laadi meenutusi mälestustest.

Raamatu peamisi autoreid, Narva muuseumi teadussekretär Merike Ivask ütleb, et rääkides Kreenholmist, ei saa üle ega ümber sellest, miks selline suurejooneline tööstus tollase Narva külje alla rajati. Nii kõneldaksegi esmalt puuvillast ja selle töötlemisest ning Narva koskedest, mis olid eelduseks puuvillatööstuse rajamisele.

Seejärel lähenetakse ainesele juba kronoloogiliselt − manufaktuuri rajamisest tänapäevani välja. Monograafia mahukaim on kolmas peatükk, kus peatutakse tsaariaegse suurtööstuse rajamisel, tööstushoonete, elamute ja teiste manufaktuuri toimimiseks vajalike hoonete ehitamisel. Peale selle räägitakse tööliste elu- ja töötingimustest ning käsitlemata ei jää Kreenholmi streigid ega ka raske töö tulemusena saavutatud auhinnad.

Narva nägu 

Peatükis “Ühest sõjast teiseni” käsitletakse kahe maailmasõja mõjusid manufaktuurile ning räägitakse okupatsioonide-eelse Eesti Vabariigi tööstusest, mis pidi leidma uusi turge. Järgnevad nõukogudeaegne sõjapurustustes strateegilise tööstuse ülesehitamine ning tööstuselu, mille lõpetavad Nõukogude Liidu lagunemine ja majanduskriisis uusi võimalusi otsiva tööstuse hääbumine. Raamatu lõpetab väike pilk tulevikku.

Erinevalt Narvast kuulus Kreenholm tsaariajal Eestimaa kubermangu, mis tähendas seda, et Kreenholmi tööstusasulas pidid olema kõik asulale vajalikud struktuurid elamutest kirikute, turu, arestimaja ja haiglani. 1917. aasta rahvahääletusel sai Ingerimaal asunud Narvast Eestimaa osa, Kreenholmist aga Narva linnaosa.

Kreenholmi linnaosa − välja arvatud tööstuskompleks − sai ülejäänud Narvaga võrreldes sõjapurustustes vähem kannatada, seega on võimalik tänaseni imetleda toonast eesrindliku tööstusasula arhitektuuri. Vähem tähtis ei ole Ivaski sõnul seik, et tänaseni on Narva, kaasa arvatud Jaanilinna 16 kirikust säilinud Narva poolel vaid kaks ning need on ehitatud Kreenholmi manufaktuuri töölistele, üks luterlastele (Aleksandri kirik) ja teine õigeusklikele (Ülestõusmise katedraal).

“Kui nõukogude ajast rääkida − tollal oli kasutusel hüüdlause “Narva on Kreenholm, Kreenholm on Narva”. Seega on nii Kreenholm kui ka teised Narva tööstusettevõtted oluliselt mõjutanud nõukogudeaegse Narva nägu,” muigab Ivask.

Kollektiivne töö 

Peale selle, et enamiku raamatu tekstide autor on Ivask, on selle piltide valiku ja faktitäpsustuste ning teemadevalikuga palju kaasa aidanud Narva muuseumi töötajad Svetlana Andrejeva ja Irina Solodova. Palju aitas Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder, kes tegi sisukorrektuuri ja täpsustas nii mõndagi teemat.

Ivask sõnab, et on monograafia koostamisel püüdnud läbi töötada väga erisuguseid allikaid alates mitmesugustest raamatutest, artiklitest, ajaleheartiklitest kuni Narva muuseumi kogudesse ja arhiivi kogunenud materjalideni.

“Et kunagine Kreenholmi muuseum anti likvideerimise järel üle Narva muuseumile, siis on meil olemas küllaltki suur kogus Kreenholmi materjali. Suur osa fotodest pärineb sealt, kuid samuti on meil erisuguseid Eesti rahvusarhiivi fondidesse kuuluvaid fotosid ning ka fotosid teistest muuseumidest ja erakogudest. Samuti on raamatu koostajad ise käinud eri aegadel Kreenholmi jäädvustamas,” ütleb Ivask.

Kas saab öelda, et Kreenholm elab, sest omaaegse manufaktuuri seinte vahel käib sebimine? Ivask tunnistab, et praegu pole ajaloolises tööstuskompleksis elu täielikult katkenud − siin on leidnud endale tööstuspinna 30 ettevõtet, mis pakuvad tööd umbes 1000 inimesele.

“Kreenholmi ajaloolise territooriumi osas on ehk olulisimgi, et aastate jooksul, mil suurtööstus seal enam ei toimi, on korda tehtud hektarite viisi katuseid, et Eesti mõistes unikaalne ehituspärand säiliks tulevastele põlvedele. Alale on tehtud detailplaneering ning pidevalt otsitakse investoreid, et tööstuspärand aktiivsemasse kasutusse võtta,” räägib Ivask.

Uus elu 

Oma panuse annab Kreenholmi kultuuriellu ka kunagise manufaktuuri direktori Carri villas 2015. aastal avatud Narva rahvusvaheline kunstiresidentuur. Ses hoones asusid Nõukogude okupatsiooni ajal Kreenholmi kultuurimaja ja raamatukogu.

Kreenholmi vana ketrus- ja kudumisvabriku puuvillaladude baasil arendatakse aga välja rahvusvahelise haardega pereturismiatraktsioon Kreenholm Textile World − Kreenholmi tekstiilimaailm. Sinna rajatakse Kreenholmi ajalugu ja tekstiiliga seonduvaid teemasid käsitlev ekspositsioon ning vabaajakeskus, millele lisandub teemat tutvustav väliekspositsioon. Kreenholmi tööstuspärandiga on võimalik tutvuda ka Narva muuseumi pakutavatel ekskursioonidel.

“Narvale paistab olevat iseloomulik, et kõik, mis siia on kunagi rajatud, on olnud hiiglaslik. Ning kui vajadus rajatu järele kaob, on selle korrashoidmine ja uuele elule aitamine tavaliselt väga keerukas ülesanne. Paljudel juhtudel on need hiigelobjektid muutunud kultuuriväärtuseks, mis vajavad säilitamist, kuid see nõuab tohutuid ressursse. Nii on see linnuse, bastionaalvööndi, aga ka Kreenholmi tööstuskompleksiga. Tõsi, viimane arvati arhitektuurimälestiseks juba ajal, kui siinne traditsiooniline tööstus töötas veel täistuuridel,” ütleb Ivask.

Kreenholmi monograafia ilmub juba detsembris.