Narvalaste tipptasemel eesti keel tuleb Võrumaalt

2. november 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Narva keeltelütseumi õpilased Artjom ja Maksim Borissov elasid sügisel kümme päeva Võrumaal ja käisid seal koolis, et enda sõnul "harjuda eesti keelega".

Narva keeltelütseumi õpilased Artjom ja Maksim Borissov elasid sügisel kümme päeva Võrumaal ja käisid seal koolis, et enda sõnul “harjuda eesti keelega”.

Eesti keele riigieksamil hiilanud Narva keeltelütseum pani eile punkti järjekordsetele keeleõppeprojektidele, kus oma eesti keele oskust lihvis paarsada õpilast. Pereõpe Võrumaal on üks paremaid täiendusi kooli keeletundides õpitule.

 

10. klassi kaksikvendade Artjom ja Maksim Borissovi tugevusteks on reaalained, eriti informaatika. Näiteks praegu valmistuvad nad põhjalikult Robotexi võistluseks. Selle aasta septembris elasid nad aga kümme päeva ühes Võrumaa maaperes ja õppisid sealses koolis, et tunda end kindlamalt ka eesti keeles.

Võiks kesta kauem

“Mul on eesti keelt õppida lihtsam kui inglise keelt,” tunnistas Artjom. “Kui elad Eesti riigis, pead oskama eesti keelt. See ei ole ainult õpetajate jutt − kogeme seda ka ise, kui Eestis ringi käime. Narvas on suur tööpuudus ja selleks, et läbi lüüa, on vaja saada hea haridus. Selleks omakorda on vaja osata eesti keelt, kui on soov edasi õppida Eestis,” lisas ta.

Mõlema sõnul oli koolivahetusest ja pereõppest palju kasu, ehkki Maksimi arvates võinuks see pikemalt kesta.

“Eelkõige oli abi sellest, et harjusime eesti keelega,” täpsustas Artjom. “Koolis oli ju kõik eesti keeles. Plussiks oli see, et ainetes olime oma koolis ette jõudnud ja nüüd kordasime õpitut, ainult eesti keeles.”

Narva keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina lootis, et pereõpe jätkub, sest annab häid tulemusi.

MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal on olnud kooli partner juba 15 aastat. Üks selle vedajaid Viia Haller selgitas, et projekti raames elatakse kümme päeva Võrumaa peredes ja käiakse kohalikus koolis.

“Oleme pereõpet korraldanud 20 aastat ning keeltelütseum on meie suurim ja usaldusväärseim partner. Tahame õpilastele pakkuda võimalust tagasi tulla, sest siis on kasu suurem. Esimene kord laps kuulab ja vaatab, teine kord kõneleb ning kolmas kord leiab juba sõbrad,” rääkis Haller.

Kooli ja Võrumaa vabaühenduse koostöö algas Tšerkašina enda positiivsest kogemusest.

“Minu tütred osalesid pereõppes ja elasid Viia juures. Nad rääkisid, kui tore neil seal oli. Kui sain direktoriks, otsustasin, et tahan seda suurepärast võimalust pakkuda ka oma õpilastele. Efekt on märgatav, sest eesti koolis pole eesti keelest pääsu − nad peavad tundides osalema ja kaasa töötama. Kõik hinded, mis nad seal saavad, kanname üle,” selgitas Tšerkašina.

Narva keeltelütseumi heade partnerite ringi kuulub ka Vastseliina gümnaasium, kellega viimati toimus projekt “Noorte kohtumised”. See tõi Vastseliina kooli viiendikud kaheks päevaks Narva keeltelütseumisse ja vastupidi.

Vastseliina gümnaasiumi direktori Kristi Pettai sõnul toimusid mitmesugused töötoad, kus segarühmades koos õpiti. “Meie viienda klassi õpilased veel vene keelt ei õpi, aga nad said Narva lastega ilusti eesti keeles suheldud. See oli hästi vahva koostööprojekt.”

Tšerkašina ütles, et kui arvestada juurde kooli enda veetud “Keelesilla” projekt, pääses eelmisel õppeaastal eestikeelsesse keskkonda paarsada õpilast. Direktori hinnangul aitavad säärased projektid kooli arengule kõvasti kaasa. See kajastub ka riigieksamite tulemustes: tänavu saavutati eesti keele riigieksamil riigis 6. koht, mullu oldi lausa teised.

Kohtumine presidendiga

Kui aga Võrumaa juurde tagasi tulla, õnnestus Narva keeltelütseumi õpilastel seal oktoobri alguses kohtuda Eesti Vabariigi presidendiga. President Kersti Kaljulaid tuli külla käsitöötuppa, kus narvalased meisterdasid koos oma Võrumaa tugiõpilastega šokolaadiümbriseid ja kaarte. Kõige kaunimad meisterdused kinkisid lapsed kohtumise lõpus presidendile, kutsudes teda ühtlasi Narva külla.

Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel, et pereõppesse kui väga tõhusasse keeleõppevormi võiks kaasata veelgi rohkem õpilasi. Samuti kutsus ta integratsiooni sihtasutust üles nuputama, kuidas pärast koju naasmist suunata nende laste “värsket õhinat” edasi.

Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul on pereõpe üks paremaid keeleõppevorme just seetõttu, et peres olles tekivad sõbrad pikaks ajaks. “Eesti ja vene emakeelega lapsed hakkavad omavahel suhtlema ning Võrumaale tullakse külla veel teist ja kolmandatki korda,” lausus ta.