Kohtla-Järve reoveepuhasti kasvas suuremaks

27. oktoober 2017 KÜLLI KRIIS
Puhastusseadmete võimsus suurenes, ent sisu ei muutunud − suletud poolkoksimägede nõrgvee puhastamine teistsugust tehnoloogiat ei vaja.

Puhastusseadmete võimsus suurenes, ent sisu ei muutunud − suletud poolkoksimägede nõrgvee puhastamine teistsugust tehnoloogiat ei vaja.

Kohtla-Järve puhastusseadmete laiendus on valmis; nüüd keskendutakse mudakäitlusele, mis lahendab ka haisuprobleemi.

 

Tegelikult andis puhastusseadmete laienduse ehitanud AS Nordecon töö tellijale ehk OÜ-le Järve Biopuhastus üle juba juunis. Sealtmaalt kestis testimisaeg, samuti lõpetati veel vajalike teede ehitamist ning ametlikult teavitati ehituse lõppemisest alles nüüd.

Puhastusseadmeid laiendama ajendasid Kohtla-Järve suletud poolkoksimäed, mille nõrgvett samuti puhastisse suunama hakati.

“Kui riik nõuab meilt uute vooluhulkade vastuvõtmist, siis peame seda tegema,” ütles Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov.

Puhasti varasem võimsus oli juba lepingutega kaetud, seega tuli uute koguste vastuvõtmiseks võimsust suurendada.

“Puhastusseadme kogumaht on 200 000 ühikut inimekvivalenti. Inimekvivalent tähendab ühe inimese ööpäevas keskmiselt tekitatava reovee kogust. Meie piirkonnas elab 60 000 füüsilist isikut ehk elanikku, seega 140 000 ühikut kogumahust on tööstuste jaoks. Kogu puhastusseadme maht on lepinguliselt broneeritud ja sinna puhastamist vajavat vett praegu juurde võtta ei ole võimalik,” selgitas Korzanov kaks aastat tagasi, kui töövõtuleping Nordeconiga oli äsja alla kirjutatud.

Tegelikult võeti mägede nõrgvett vastu ka enne laienduse ehitust ja ehitamise ajal:  “Lepingud on sõlmitud maksimumkoormusi arvestades, aga ükski tööstusettevõte ei saada ju iga päev maksimumi välja; Nitrofert näiteks ei saada juba aastaid üldse midagi.”

Nüüd on mägedest tuleva vee vastuvõtmine ametlik ning keskkonnaministeeriumiga on sõlmitud liitumisleping. Mis tähendab, et mägedest tuleva vee puhastamise eest maksab riik.

Riik rahastas

“Nordeconi jaoks oli Kohtla-Järve reoveepuhasti projekteerimine ja ehitus väga oluline töö,” ütles  ASi Nordecon juhatuse liige Erkki Suurorg.  “See on viimaste aastate suurim keskkonnarajatis, sest vee- ja kanalisatsiooniprojekte on praegusel ajal Eestis väga vähe käimas. Tegemist oli põneva ja pingelise ülesandega, kuna töid tuli teha nii, et olemasolev puhasti töötaks tõrgeteta kogu ehitusperioodi vältel.”

Vladislav Korzanovi sõnul tööde käigus puhasti töös suuremaid tõrkeid ette ei tulnud, seda tänu nii ehitaja hoolikale suhtumisele kui ettevõtte oma töötajate pidevale kõrgendatud tähelepanule.

Seadmete laiendamine tähendab senisele kolmele vastuvõtuliinile neljanda lisandumist ehk mahu suurendamist, puhasti sisu ei muutunud.

Projekti maksumus oli 4,2 miljonit eurot, seda rahastas täies ulatuses riik, suurem osa rahast tuli ühtekuuluvusfondist.

“Muidugi on see laiendus Järve Biopuhastuse jaoks oluline − meie põhivara ju suurenes,” sõnas Korzanov.

Järgmisena mudakäitlus

Puhastusseadmetel tekkiva jääkmuda käitlemine on teema, mis ümbruskonna elanikele eriti korda läheb − sobiva tehnoloogia leidmine võimaldab praegu puhastilt hooti levivast haisust lahti saada.

“Võtame selle teema nüüd tõsiselt käsile. Projektijuht on juba tööle võetud, peame läbirääkimisi nii riigi kui ümbruskonna omavalitsustega,” rääkis Korzanov.

Jutt on jääkmuda kuivatamisest ja võib-olla ka kohapeal põletamisest.

“Meile on öeldud, et riik kaaluks selle ettevõtmise rahastamist ainult sel juhul, kui me tooksime Kohtla-Järvele käitlemiseks reoveesetet ka teistest omavalitsustest.  Kui hakkame käitlema ainuüksi meie oma seadmetel tekkivat muda, peame seda tegema omavahenditest,” selgitas ta.

Riikliku kontseptsiooni järgi võiks Eestisse tekkida kas üksainuke põletustehas (Kohtla-Järvele kui tööstuspiirkonda) või kuni kolm sellist tehast, sh üks Kohtla-Järvele.

“Isegi siis, kui omavalitsustega läbirääkimistel pole häid tulemusi, hakkame kohapeal setet vähemalt kuivatama ja seda mitte hiljem kui lähema nelja aasta jooksul. Sellise plaani esitasime ka keskkonnainspektsioonile, kes ootas meilt lõhnaainete vähendamise kava,” ütles Korzanov.