Raamatukogud töötavad suuresti õhinapõhiselt

25. oktoober 2017 TEET KORSTEN
Raamatukogupäevad algasid Narva keskraamatukogus lasteosakonnas mängumaja avamisega. Maja valmis üle-eestilise projekti "Kunst raamatukokku" raames.

Raamatukogupäevad algasid Narva keskraamatukogus lasteosakonnas mängumaja avamisega. Maja valmis üle-eestilise projekti “Kunst raamatukokku” raames.

Käesolevate raamatukogupäevade puhul uuris Põhjarannik, mis seis maakonna raamatukogudes valitseb, mille üle ollakse uhked, millest tuntakse puudust ning millist missiooni raamatukogud nende juhtide pilgu läbi veavad.

 

Igal aastal antakse raamatukogupäevadel välja ka parima raamatukogutöötaja aunimetus, mille tänavu pälvis maakonnas Heili Nõmmets, kes on Aseri raamatukogu direktor.

Vajalik amet 

Naise tööstaaž sel rindel on juba veerand sajandit − sellest 22 aastat Rannu raamatukogus, mis 2014. aastal likvideeriti ja viidi üle Aseri raamatukokku.

“Raamatukogutöötajaks sain lihtsalt − kui Rannul vabanes raamatukogus ametikoht ja seda pakuti mulle. Ses ametis motiveeribki see, et kuna mulle meeldib väga lugeda, meeldib olla ka kursis uue kirjandusega ja saada pidevalt uusi teadmisi,” sõnab Nõmmets. Ta leiab, et raamatukogutöötajal võiksid olla sellised isikuomadused nagu hea suhtlemisoskus ja abivalmidus. Oluline on muidugi kirjanduse tundmine.

Samas arvab Nõmmets, et raamatukogutöötaja töö populariseerimiseks pelgalt armastusest raamatute vastu ei piisa − olulised on ka palganumber ja töötingimused.

Näiteks Kohtla-Järve keskraamatukogu direktor Aime Aarma tunnistab, et kaevurilinna raamatukogutöötajate palgad on vabariigi teiste raamatukogudega võrreldes pingereas suisa tagantpoolt teised. Seda vaatamata pidevale kollektiivi vähendamisele − viimati lugemissaali kolimise tõttu lasteraamatukoguga ühte majja aadressil Tuuslari 19.

Vahendite nappust kurdavad peaaegu kõik raamatukogujuhid, kellega Põhjarannik ühendust võttis. Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz ütleb, et kõige suurem probleem on ruumipuudus ja see takistab mitmete heade ideede elluviimist.

Ruumipuudus 

“Kõige kurvem on, et see takistab ka lugeja paremat teenindamist, mis on ju iga raamatukogu kõige tähtsam ülesanne. Me ei saa panna kogu oma fondi avafondina välja. Nii on raamatud peidus kuskil, kust teadlikum lugeja need võib-olla leiab. Meie töötajad küll muidugi soovitavad ja aitavad vajalikku otsida, aga kõige parem oleks variant, kui kõik raamatud oleksid avafondis kättesaadavad,” räägib Spitz.

Samuti on Jõhvis ruumipuuduse tõttu probleem, et kui toimub mõni üritus, ei saa inimesed samal ajal raamatuid laenutada.

Rahapuudus takistab loomulikult ka esinejate kutsumist raamatukogu üritustele. Toila raamatukogu juht Lea Rand tunnistab, et summad, mis tema asutusele on eraldatud − 100-200 eurot −, võimaldaksid aastas korraldada vaid üks-kaks kohtumist.

Ranna sõnul on raamatukogutöötajad aga leidlikud ja kangekaelsed: tulevad appi head sõbrad ja koostööpartnerid ning kui üksi ei jaksa, tehakse koostööd. Naine toob positiivse näitena koostöö kohta äsjase ühise projekti Jõhvi raamatukoguga, tänu millele sai teoks hiljutine kohtumine Epp Petronega, kes külastas mõlemat raamatukogu.

“Kuna enamik meist, maaraamatukogude töötajaist, töötab üksi ja vahel võib lausa tunduda, et eks see raamatukogu üks eraprojekt olegi, siis vähemalt minu puhul juhtub sageli ka seda, et olen ise oma raamatukogu suursponsor. Aga ega seda “lõbu” endale ka kogu aeg lubada saa,” räägib Rand.

Erisugused mastaabid 

Rand tunnistab, et raamatute tellimiseks on 2012. aastaga võrreldes raha poole vähem, ning see sunnib tema sõnul tegema rohkem läbi mõeldud otsuseid ja koostööd teiste vallas olevate raamatukogudega, et vältida dubleerimist.

“Aga kahjuks on nii, et mida vähem on meil oma lugejatele võimalust pakkuda uut ning vajalikku lugemisvara ja erisuguseid perioodikaväljaandeid, seda harvemini leiavad nad tee raamatukogusse. Saan nendest inimestest täiesti aru − kui ma ikka lähen raamatukogusse juba kolmandat korda ja tulen sealt vajaliku raamatuta tagasi, siis neljandal korral lähen juba kusagile mujale,” räägib naine.

Kui Toilas on üks raamatukogutöötaja, siis Narva keskraamatukogus töötab lausa 61 inimest. Narva keskraamatukogu direktori Maritsa Orti sõnul on jäänud linnapoolne finantseerimine aastate jooksul samaks − tänavu 19 400 eurot − ning ollakse tänulikud kultuuriministeeriumi rahastusele, tänu millele on võimalik soetada raamatuid. St linna raha eest ostetakse perioodikat.

“Kui eelarves raha pole, siis on ka arendustegevusi väga raske ellu viia, aga püüame leida erisuguseid finantseerimisallikaid,” ütleb Ort. Keskraamatukogul on tihe koostöö mitmete saatkondadega ja näiteks tänavu saadi ligi 200 000 eurot toetust USA suursaatkonnalt kolme ruumi renoveerimiseks.

Maa sool 

Mida raamatukogujuhid peavad oma asutuse missiooniks? “Raamatukogu missioon on lugejate ja linnarahva info- ning lugemisvajaduse rahuldamine, lastes lugemishuvi tekitamine, kirjandus- ja kultuuriürituste korraldamine, Eesti kultuuri tutvustamine,” leiab Aime Aarma Kohtla-Järvelt.

Ingrid Spitz ütleb, et missioon on teha kõik selleks, et lugejad oleks rahul. “Et raamatukogufond oleks selline, mis rahuldaks erisuguste lugejate huve − nii ajaveetmise kui ka õppijate seisukohalt. Et raamatukogu oleks ka koht, kuhu inimene tahaks tulla oma vaba aega veetma, mitte vaid raamatut laenutama. Meie regioonis on eriti oluline ka eesti keele ja kultuuri propageerimine − seegi on üks meie põhiülesandeid,” ütleb Spitz.

Lea Ranna sõnul peab raamatukogu suutma rahuldada nii tingliku tädi Maali lugemishuvi kui ka täiskasvanud õppija infonõudluse. “Ruumid võivad ju olla hubased ja töötaja pädev, aga kui lugeja riiulitelt talle vajalikku ei leia, siis ei ole kasu ei ilusatest ruumidest ega lahkest ja asjalikust töötajast. Mida rohkem inimene loeb, seda avaramaks muutub tema silmaring ning on leitud, et erudeeritumatel inimestel on kõrgema IQ kõrval ka kõrgem EQ ehk emotsionaalne intelligentsus,” räägib Rand.

Maritsa Ort ütleb, et Narva keskraamatukogu missioon on olla Narva linna kultuurimaastikul stabiilselt arenev ja tähelepanuväärne asutus − “säilitada ja vahendada kohalikule kultuuriruumile omaseid väärtusi ning aidata kaasa Narva linna edasisele arengule”.