Haldusreform saadab senised maakaardid ajalukku

19. oktoober 2017 KÜLLI KRIIS
Aseri vald on nüüdsest osa Lääne-Virumaa Viru-Nigula vallast, seega tuleb ka maakonna piiri silt teise kohta tõsta.

Aseri vald on nüüdsest osa Lääne-Virumaa Viru-Nigula vallast, seega tuleb ka maakonna piiri silt teise kohta tõsta.

Pärast omavalitsuste ühinemist muutuvad nii valdade kui ka maakonna piirid; maa-amet ja kaardifirmad tegelevad uute maakaartidega ning uued omavalitsused peavad piire tähistavad sildid välja vahetama või ümber tõstma.

 

Haldusreform kärbib Ida-Virumaa pindalast kümnendiku: naabermaakondadesse liituvate Aseri, Avinurme ja Lohusuu valla pindala kokku on 364 ruutkilomeetrit, Ida-Virumaa senine pindala 3364 ruutkilomeetrit.

Maakonna piir tõmbub seega  loodest ja edelast sissepoole, lisaks muutuvad omavalitsuste piirid, mis tähendab, et senised maakaardid muutuvad ajalooks.

Uued kaardid tuleval aastal

“Maa-amet on tellinud sel aastal 12 kaardilehe Eesti põhikaardi 1 : 20 000 trükkimise, nendel kajastuvad juba uued halduspiirid,” ütles  ameti ruumiandmete osakonna juhataja  Lea Pauts.  “Neid kaarte müüme alates jaanuari keskpaigast,  aga ainult kohapeal arhiivis, mitte kaubandusvõrgus laiatarbekaubana, enamik läheb riigiasutustele jagamiseks.”

Pautsi sõnul on koostamisel  ka uus haldus- ja asustusüksuste seinakaart  1:350 000, mille trükiaeg on veel lahtine, sest lisaks uutele piiridele kantakse kaardile kõik uued külanimed.

Maa-amet viib haldusreformist tulenevad muudatused sisse ka oma veebikaartidesse, mis tähendab, et pärast reformi on uued piirid kaarditeenustes nähtavad ning senised kaardid viidud ajalooliste koosseisu.

“Kaartide trükkimisega tegelevad peamiselt eraettevõtted ja nende toodang on suunatud laiemale tarbijaskonnale,” lisas Lea Pauts.

Paberkaardid uuel aastal

Kaardifirma OÜ Regio juhataja Leida Lepik ütles, et kaartide ümbertükkimise vajadus tähendab nendele palju tööd ning eeldab pidevat mõtlemist, kui palju näidata inimestele vanu ja kui palju uusi piire.

“Inimesed on vanade piiride ja nimetustega harjunud ning mingil perioodil on oluline, et oleks kõrvutamise võimalus.”

Teedeatlaste kohta − neid  koostab Regio omal algatusel, mitte kellegi tellimisel − ütles Lepik, et eelmise trüki väljaandmisel juba arvestati haldusreformiga ning atlasi trükiti tavapärasest vähem.

“Praegu tegeleme oma andmebaaside täiendamisega, seda tihedas koostöös maa-ametiga. Praegu ei saa küll öelda, et meile kaartide tellimusi rohkem tuleks kui tavaliselt; ega neid nii pikalt ette tellitagi, tõenäoliselt hakatakse sellele kevadel mõtlema.”

Seda, et Regio tellimuste hüppeliselt kasvades tööga jänni võiks jääda, Lepik ei karda: “Ei usu, et ühendatud omavalitsused  nii massiliselt uusi kaarte hakkavad tellima. Ja meil on ju võimalik alltöövõttu kasutada või ka kohe naabruses asuvast ülikoolist tudengeid appi kutsuda.”

Viivikonna ja Sirgala küla

Maa-ameti andmetel muutub tänavu haldureformi järel Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi, seda nii maakonna kui omavalitsuse piiride muutumise tõttu, samuti seepärast, et muutuvad mõned külanimed − samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu ütles, et Ida-Virumaal muutub 20 000 elukoha aadressi. Tehnilise ümberkodeerimise muudatuse saavad kõik Ida-Virumaa aadressid, sest muutub ka maakonna piir ja kood.

“Muu hulgas tekib Kohtla-Järve senise Viivikonna, sealhulgas Sirgala arvelt kaks uut küla: kahest Viivikonna linnaosa lahustükist moodustatakse Narva-Jõesuu linna koosseisu  Viivikonna ja Sirgala küla,” rääkis Kivisalu.

Tänavanimede massilisi muudatusi tema sõnul tulemas ei ole: samanimelisi tänavaid ei või olla ühes asulas, ent ühe omavalitsuses piires tervikuna kohanimeseadus seda ei keela.

Nimesilte liigutavad omavalitsused

Uued piirid ja nimetused tähendavad, et ümber tõsta või välja vahetada tuleb hulk omavalitsuste, aga ka maakonna piiri tähistavaid silte.

“Kuna kohalikud omavalitsused saavad muudatuste tegemiseks riigilt  toetust, siis eeldame, et halduspiiride muutmise ja tähistamisega seotud kohanimetähiste ümbertõstmise ning uute kohanimetähiste riigimaanteede äärde paigaldamisega tegeleb halduspiiride muutja ehk kohalik omavalitsus,” ütles maanteeameti liikluskorralduse osakonna alalise liikluskorralduse koordinaator Ergo Tammel.

Kuna kohanimetähised on tema sõnul valdavalt paigaldatud samale alusele koos maakonna piire tähistavate märkidega, oleks otstarbekas  mõlemad märgid korraga välja vahetada.

“Teeme kohalike omavalitsustega koostööd, et leida mõistlikud lahendused,” ütles Tammel.