Riik panustab Ida-Virumaasse

14. oktoober 2017 JAAK AAB, riigihalduse minister

Jaak Aab.

Riigil on plaanis suunata aastatel 2017-2020 Ida-Virumaale ligikaudu 200 miljonit investeeringuid. Enamasti on tegemist investeeringutega, mis tulevad välisrahastusest, näiteks investeeringud esmatasandi tervisekeskustesse, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri, riigigümnaasiumidesse, tegevused Leaderi ja kalanduspiirkonna strateegiate elluviimiseks.

Valitsus on otsustanud just sel aastal Ida-Virumaale Narva sisekaitseakadeemia õppe- ja treeningkeskuse rajamise. Eelarveläbirääkimiste käigus lisandus ka see, et sinna tehakse kaheksa ujumisrajaga ujula, mis on avatud ka Narva linna elanikele. Eesti keele õppe toetamiseks on otsustatud avada Narvas eesti keele maja. Üldjuhul toetatakse välisvahenditest rahastatavatest meetmetest investeeringuid ja tegevusi üle Eesti ühetaoliselt, mistõttu need aitavad eduka taotlemise korral hoida küll Ida-Virumaa mahajäämust majandus- ja elukeskkonna poolest teistest Eesti piirkondadest senisel tasemel, kuid see ei anna piisavat arengutõuget mahajäämuse likvideerimiseks.

Toetusmeetmete kavandamisel on oluline silmas pidada, et need vastaksid ka Ida-Virumaa vajadustele.

Tänaseks on jõudnud Ida-Virumaale oluliselt väiksem osakaal ettevõtlustoetustest, kui maakonna elanike arv ja osatähtsus majanduses seda lubaks eeldada. Mitmed ministeeriumid rakendavad ka Ida-Virumaale suunatud erimeetmeid. Sotsiaalministeerium annab läbi töötukassa aastatel 2016-2018 ajutise meetmena Euroopa globaliseerimisfondi vahenditest ja tööhõiveprogammi eelarvest täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetust.

Mitmes valdkonnas − sisejulgeolek, haridus − makstakse Ida-Virumaal kõrgemat töötasu. Enamasti omavalitsustele suunatud piirkonna konkurentsivõime tugevdamise programmis on näiteks Ida-Virumaa maht teiste maakondadega võrreldes suurem. Samas aastatel 2014-2020 toetatakse Ida-Viru linnapiirkondade jätkusuutlikku arengut. Ehk need on põhiliselt need meetmed, mis ongi suunatud selle elukeskkonna parandamiseks. See on kokku 29 miljonit eurot. Kultuuriministeerium toetab lõimumis- ja kultuuritegevusi ning Virumaa kultuuriprogrammi. Ette on nähtud ka mitmeid investeeringuid. Eelarves on Kohtla-Järve spordikompleksi rajamine. On väiksemaid asju, nagu Narva-Jõesuu tuletorn, Narva vabalava, aga need ei ole väga suured summad.

On planeeritud ka riigiasutuste ja riigipalgaliste töötajate toomine Tallinnast väljapoole piirkonda. See on andnud sellise tulemuse, et kolme aasta jooksul peaks ka Ida-Virumaale tulema 120 täiendavat riigipalgalise töökohta.

Eesti riik teenib nii ressursi- kui ka saastetasudest üle 70% Ida-Virumaalt. Ja Ida-Virumaa inimene tunneb tõesti selles suhtes ebaõiglust, et sinna tagasi jõuab küll väga suurte projektide kaudu raha − me teame, et Euroopa Liidu ja mitmete teiste partnerite toetusel, kui me räägime Sillamäe jäätmehoidlast, kui me räägime juba ammendatud kaevanduste keskkonna taastamisest −, aga need kõik on üksikud suured objektid, mis iseenesest kogu keskmist elukeskkonda Ida-Virumaal siiski ei paranda. Ettepanek on tulla kindlasti kevadel riigi eelarvestrateegia arutelu käigus tagasi just selle püsiva rahastuse juurde, vaadates otsa ressursitasudele.

See on raha, mis ei laeku KIKi nagu saastetasud, vaid riigieelarvesse. Need lisameetmed võiksid olla 10 miljonit aastas, just nimelt enamikus ressursitasudest laekuvast rahast.

Meil on Ida-Virumaale rajatud ja rajamisel väga palju tööstusparke, aga sinna tööstusparkidesse me ei leia ettevõtjat, sest see ettevõtja peab tegema kas väiksema, keskmise, võib-olla suurema investeeringu, aga ta ei ole võimeline seda tegema. Ja kui me teda selles ei toeta, siis on keeruline.

Noorte spetsialistide osas on ettepanek läbi mõelda noore spetsialisti stipendiumi maksmine. Ka see on siin avalikult juba kõlanud. Esialgne ettepanek on kuni 300 eurot kolme aasta jooksul kõikidele noortele spetsialistidele, kellel on kutsehariduskooli, rakendusliku kõrgkooli või kõrgkooli diplom ja kes asuvad tööle Ida-Virumaale.