Narvas kahtlustatakse valimispettusi

13. oktoober 2017 ERIK KALDA
Narva täiskasvanute kool. Just siit levisid nädala alguses signaalid, et õpilasi on survestatud direktori poolt hääletama.

Narva täiskasvanute kool. Just siit levisid nädala alguses signaalid, et õpilasi on survestatud direktori poolt hääletama.

Sellel nädalal hakkas Narvast tulema teateid selle kohta, kuidas Keskerakonna nimekirjas kandideerijad püüavad mõjutada valijaid enda poolt hääletama, kasutades selleks nii ebaseaduslikke kui ka ebaeetilisi võtteid. 

 

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas postitas eile hommikul sotsiaalmeediasse kokkuvõtte Narvas eelhääletuse ajal ja eel toimunust: “Must teisipäev Narvas. Volikogu liige ja mõjukas kohalik keskerakondlane veab bussidega koolilapsi enda juhitavasse munitsipaalasutusse ekskursioonile. Õpetajad veavad autodega (et ei paistaks liiga silma) õpilasi valimisjaoskondadesse. Valimisjaoskonna juht peab häält tõstma, et valijad ei pildistaks oma hääletussedeleid. Tõendatud õige numbri kirjapanemise eest saab 10 €. Juhid koguvad alluvatelt allkirju kinnitusega, et hääletavad juhi poolt. Teistest, võib-olla süütutest, aga siiski ebaeetilistest tegudest ei hakka isegi rääkima.

Ma oleks nagu uuesti sattunud vaatlema valimisi Ukrainas. Aga ei, see kõik ei toimu Ukrainas, see toimub minu riigis!”

Info eri allikatest

Kallas ütles Põhjarannikule, et osaliselt pärineb tema info kohalikelt elanikelt kuuldust, aga tal on ka otseseid tõendeid valijate mõjutamisest. Nii on tal näiteks olemas tõend selle kohta, kuidas Keskerakonnas kandideeriv koolidirektor pani e-kooli üleskutse hääletada tema poolt.

Anonüümsust palunud lapsevanem rääkis aga eile ERRi raadiouudistele, kuidas kooli töötaja mõjutas tema last koolijuhi poolt hääletama.

“Laps ütles, et neid viiakse autoga valimistele. Mina küsisin, et kuidas siis nii. “Jah nii,” vastas laps. Sellega tegeles vahetult kooli õppealajuhataja. Ta kutsus lapsi ühekaupa koridori ja tegi ettepaneku hääletada koolidirektori poolt,” rääkis lapsevanem.

“Otsene agitatsioon toimus koolis kahe nädala jooksul. Laps ei tahtnud sellepärast isegi kooli minna, sest iga tunni alguses räägiti, kelle poolt peab konkreetselt hääletama. Lapsed jagati gruppidesse ja viidi autoga elukohajärgsesse valimisjaoskonda. Lapsi sõidutati jaoskondadesse terve päeva jooksul ja nad hääletasid koolidirektori poolt,” lisas ta.

Lapsevanema sõnul argumenteeriti koolijuhi poolt hääletamise vajalikkust murega Narva täiskasvanute kooli tuleviku pärast.

Narva täiskasvanute kooli direktori kohusetäitjale Jelena Kavrusele tulid lapsevanema väited täieliku üllatusena.

“Isegi ei tea. Imelik. See pole saladus, et ma kandideerin valimistel, aga et organiseeritult… No lõpetage. Ma isegi ei aima, kes pedagoogidest võis lapsi minu poolt hääletama viia,” kommenteeris Kavrus.

Politsei pole kriminaalasju alustanud

Kristina Kallas ütles, et ainuüksi temani jõudis teisipäeval 7-8 teadet valimispettustest ja valijate mõjutamisest. “Olin nii tige ja masendunud, et see kõik toimub. Keegi peab hakkama sellele tähelepanu pöörama,” sõnas Kristina Kallas, lisades, et Narva sisemiste jõududega pole võimalik seda puhastust läbi viia ning muu Eesti peab appi tulema.

Kallas ütles, et ta on valmis aktsepteerima Keskerakonna jätkamist Narva võimu juures, kui kõik toimuks ausalt. “Pärast eilset ei saa Keskerakond kunagi väita, et ta võitis valimised Narvas, sest me tegelikult ei saagi teada, milline on kellegi toetus tegelikult, kuidas narvakad oleksid tegelikult hääletanud, kui ei oleks ähvardamist, võimupositsiooni ärakasutamist, häälte lihtlabast äraostmist,” leiab ta.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse juht Indrek Vikkat ütles Põhjarannikule, et politseisse on jõudnud hulgaliselt valimistega seotud vihjeid, mida järjest kontrollitakse. “Enamik vihjeid ei ole kontrollides kinnitust saanud ja praeguseks ühtegi kriminaalmenetlust alustatud ei ole. Politsei kogub aga vihjed ja infokillud kokku, hindab neid juriidiliselt ja menetleb. Valimistega seotud rikkumiste menetlemise aeg ei lõpe valimispäevaga, seetõttu ei anna me ka ennatlikke hinnanguid. Kokkuvõtteid teeme valimiste järel,” sõnas ta.

Ta lisas, et kui inimesed politseile valimisteteemalistest kahtlustest teada annavad, on see märk sellest, et ausaid ja demokraatlikke valimisi peetakse oluliseks. “Kõik rikkumised ei olegi aga politsei hinnata, eetilisi ja moraalseid rikkumisi panevad tähele kohalikud inimesed,” lausus Vikkat.