Ida-Virus tööle asuvad noored võivad saada 300eurose kuustipendiumi

11. oktoober 2017 ERIK GAMZEJEV
Jaak Aab loodab, et Ida-Viru noortele stipendiumi maksmise idee leiab valitsuses ka teiste ministrite toetuse.

Jaak Aab loodab, et Ida-Viru noortele stipendiumi maksmise idee leiab valitsuses ka teiste ministrite toetuse.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis arutusel olnud Ida-Viru programmi suuremaid ideid on hakata kõigile Ida-Virumaal tööle asuvatele kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajatele maksma vähemalt kümne aasta jooksul 300 euro suurust igakuist stipendiumi.

 

Kabinetiistungil programmi esitlenud riigihalduse minister Jaak Aab rääkis Põhjarannikule, et kõikidele noortele, kes omavad kutsekooli või kõrgkooli tunnistust ja tulevad Ida-Virumaale tööle − ükskõik, kas riigiasutusse või eraettevõttesse −, maksaks riik stipendiumi 300 eurot kuus. “Selline on plaan, selline on minu ettepanek. Ma väga loodan, et see leiab ka kinnitust,” sõnas Aab.

Ta lisas, et stipendiumi maksmise üksikasjad tuleb valitsuses veel läbi kaaluda ja kokku leppida. “Kuid vähemalt kümne aasta jooksul peaksid noored sellist stipendiumi saama. See puudutab sadu noori − mitte ainult neid, kes praegu elavad siin, vaid ka neid, kes tulevad mujalt siia tööle,” sõnas ta, lisades, et sellise meetme eesmärk on, et noored jääksid Ida-Virumaale.

Kaalumisel ka ettevõtlustoetus

Aab möönis, et Ida-Virumaa pole Eestis ainuke piirkond, kus noorte väljaränne on suur probleem. “Minule teeb muret ka Kagu-Eesti. Me peame regionaalpoliitikale mõtlema nendes regioonides, kust kõige rohkem inimesi lahkub,” tõdes ta.

Peale noorte stipendiumi pakkus Aab välja ka investeeringute toetuse maksmise ettevõtjatele, kes loovad Ida-Virumaal töökohti. Ühekordse väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud toetuse summa peaks tema sõnul jääma vahemikku 100 000 − 400 000 eurot. “Ei ole saladus, et tööstusparke loome me usinasti ja riik on pannud nendesse raha sisse, aga nüüd võiks ettevõtteid ka nendesse tulla,” sõnas minister. Ta märkis, et selline toetus on vajalik, et leevendada Ida-Viru ettevõtjate raskusi pankadest laenu saamisega.

Tema sõnul on kaalumisel riigipoolse laenugarantii andmine mujal piirkondades tehtavatele ettevõtlusinvesteeringutele. “Ida-Virumaal annaksime aga ka investeeringutoetust − konkreetsetele projektidele, taotlusvoorudega − neile, kes loovad siin ettevõtteid või laiendavad olemasolevaid, mille tulemusel tekivad uued töökohad. Olgu need siis tööstusparkides või mujal,” sõnas ta.

Reinsalu panustaks riigiasutuste Ida-Virusse toomisele

Eelmisel neljapäeval toimunud kabinetiistungil ministrid Ida-Viru programmi osas erimeelsuste tõttu otsusteni ei jõudnud. Delfi refereeris justiitsminister Urmas Reinsalu Jaak Aabile saadetud kirja, milles ta nõuab riigiasutuste jõulisemat viimist Ida-Virumaale. “Ida-Virumaa venestumine jätkub, venekeelne kogukond on absoluutselt domineerivas Kremli infoväljas ning on oht strateegilise kommunikatsiooni mõttes Ida-Virumaa kaotamisele,” kirjutas Reinsalu, kes peabki seetõttu vajalikuks suurendada riigi kohalolekut Ida-Virumaal. Selleks tuleb lahendada ühtse lisatasu maksmise küsimus Ida-Virumaal töötavatele ametnikele.

Reinsalu avaldas lootust, et riigiasutuste viimine Ida-Virumaale parandab piirkonna majanduslikku olukorda ja kasvatab Eesti riigile lojaalsete inimeste hulka. Selle tulemusel kasvab ka vajadus eestikeelsete lasteaedade, koolide ja kultuuriürituste järele.

Jaak Aab ütles, et sai Reinsalu ettepanekud alles eelmisel neljapäeval, ja lubas need läbi vaadata. “Tema põhisuund on riigi kohaloleku suurendamine. See on teema, millega mina samuti tegelen,” sõnas Aab.

Kolme ministri töörühm

Valitsus moodustas Ida-Viru programmiga seoses tekkinud erimeelsuste lahendamiseks töörühma, kuhu peale Aabi ja Reinsalu kuulub ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. Ossinovski rääkis kuu aega tagasi Põhjarannikule, et tema peab vajalikuks suunata Ida-Viru programmi rohkem Euroopa Liidu raha.

Järgmise aasta riigeelarves on valitsus kavandanud Ida-Viru programmi tegevuste jaoks viis miljonit eurot. Alates ülejärgmisest aastast peaks see summa kasvama kümne miljoni euroni. Erisuguste ministeeriumide kaudu Ida-Virumaale lähiaastatel kavandatavad riigi investeeringud küünivad Jaak Aabi sõnul ligemale 200 miljoni euroni. See summa hõlma muu hulgas Tapa ja Narva vahelise raudteelõigu renoveerimist, idapiiri väljaehitamist, Narva eesti keele maja ja Vaba Lava rajamist ning paljusid muid asju.

Kolme ministri töörühmas on muu hulgas kavas välja töötada ka Ida-Viru programmi pikaajaline ja stabiilne rahastamismudel. Varem on kaalumisel olnud põlevkiviettevõtete makstavate saastetasude suunamine programmi, kuid sellele on vastu olnud keskkonnaministeerium. Aabi sõnul on kaalumisel praegu põlevkivi ressursitasu riigieelarvesse mineva osa sihtotstarbeline kasutamine. Tema sõnul kavatseb töörühm oma ettepanekud viia valitsusse kuu aja pärast.